USA California ülikoolis tehtud uuringus selgus, miks ahvidel ja inimahvidel on väga erinevad näovärvid ja –jooned.
Miks ahvidel on näovärvid ja –jooned mitmekesised?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neil Vana Maailma ahvidel ja inimahvidel, kes elavad suurte kogukondadena, on näovärvid ja näojooned väga varieeruvad, kirjutab Live Science.
Väiksemate kogukondadena elavatel ahvidel on näovärv ja -jooned aga enamjaolt ühesugused.
Teadlaste sõnul aitavad erinevad näovärvid suuremates gruppides elavatel ahvidel kaaslasi kindlaks teha.
«Ahvidele ja inimahvidele on näod väga tähtsad, sest just nende abil identifitseerivad nad erinevaid kaaslasi. Värv näitab, kas tegemist on samasse gruppi või mõnda muusse gruppi kuuluva indiviidiga,» selgitas evolutsioonibioloog Michael Alfaro.
Vana Maailma ahvidel, kes elavad Aafrikas ja Aasias, on üsna keeruline sotsiaalne struktuur. Näiteks Aafrika pärdiklased mandrillid elavad 800 isendist koosnevates gruppides. Samas orangutanid eelistavad üksindust – isased elavad tavaliselt üksinda ning emased koos poegadega.
Šimpansidel on aga «segaühiskond». Enamjaolt elavad nad väikeste gruppidena, kuid vahel moodustavad ka suuremaid gruppe. Paavianitel on keerulised hierarhiad, sealt ei puudu ka haaremid, gängid ja nii-öelda militaarüksused.
Teadlasele Sharlene Santanale hakkasid ahvide erinevad näod huvi pakkuma ja ta tegi neist suure hulga fotosid. Santana klassifitseeris näod kuju, näojoonte ja värvi järgi, saades väga kirju galerii.
Uurija ja tema meeskonna arvates mängivad ahvide näovärvis rolli geograafiline asukoht, eluks valitud puude lehetiku paksus, vihm ja temperatuur. Nad lisasid juurde ka ahvide evolutsioonilise sugupuu.
Uuring näitas, et erinevused näojoontes ja näovärvis vastasid grupi suurusele. Näo heleduse ja tumeduse juures mängis tähtsat rolli geograafiline asukoht.
«Inimesed on hullud Facebooki järele, seal on nii endast kui sõpradest portreefotosid. Tõdesime, et ahvidel ja inimahvidel on oma «Facebook», sest just näo järgi tehakse kindlaks oma gruppi kuulujad,» selgitas Alfaro.
Uuring paljastas fakti, et ekvaatorile lähemal elavate ahvide ja inimahvide näonahk on tumedam, kui kaugemal elavatel ahvidel ja inimahvidel aga heledam.
Tumedam on nahk ka neil ahvidel, kes elavad tihedas troopilises metsas.
Näojooned aga ei ole seotud geograafilise kohaga, vaid sõltub grupi suurusest. Suuremas grupis elavate ahvide näos on rohkem variatsioone.
Varasem uuring näitas, et Uue Maailma ahvidel on vastupidi. Kesk- ja Lõuna-Ameerika ahvid, kes elavad suuremas grupis, on üsna samasugused näojooned ja näovärv.