Suri Venemaa kosmonaut, kes püstitas kosmosekõndide rekordi

Aleksander Serebrov Foto: Youtube

Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos teatas, et suri nõukogude ajastu kosmonaut Aleksander Serebrov, kelle nimel on kosmosekõndide rekord ning kes oli esimene niinimetatud kosmosemootorratta katsetaja.

Ta suri 69-aastasena oma Moskva kodus, edastab Yahoo News.

«Kosmonautide ringkonnas leinatakse teda ning ta perekonnale edastati kaastundeavaldus,» seisab Roskosmose lehel.

Serebrov osales neljal kosmoselennul. Ta valiti kosmonaudi väljaõppesse 1978. aastal. Ajavahemikul 1982 – 1994 tegi ta kaks lendu Saljut 7 kosmosejaama ja kaks lendu kosmosejaama Mir. Ta oli oma kosmonaudi karjääri ajal 373 päeva kosmoses.

Serebrovi esimene lend leidis aset 1982. aasta augustis Sojuz T-7 raketiga. Tema kaaslasteks olid kosmonaudid Leonid Popov ja Svetlana Savitskaja. Nad toimetasid kosmosejaama Saljut 7 teadusaparatuuri. Tegemist oli esimese kosmosemissiooniga, kus olid koos mõlema soo esindajad.

Serebrov oleks ka teist korda võinud Saljut 7 pardale astuda, kuid tema ja ta kaaslased, Valdimir Titov ja Gennadi Strekalov said käsu Maale tagasi pöörduda.

Serebrovil oli Miriga rohkem õnne. Ta oli selles kosmosejaamas lennuinsener viiendal ja 14. missioonil. Tema esimene missioon Miril kestis 166 päeva, 1989. aasta septembrist kuni 1990. aasta veebruarini. Koos missiooni juhi Aleksander Viktorenkoga tegi ta viis kosmosekõndi, paigaldades Mirile uut aparatuuri.

Oma viiendal kosmosekõnnil kasutas Seerebrov ka «kosmosemootorratast» Ikar, mis võimaldas kosmonautidel lennata ümber kosmosejaama. Asjatundjate sõnul meenutavad need «mootorrattad» pigem tugitooli kui kaherattalist sõidukit.

Serebrov tegi oma viimasel missioonil veel viis kosmosekõndi. Ta kanti Guinnessi rekordite raamatusse, kui kõige enam kosmosekõnde teinud kosmonaut või astronaut. Ta rekord püsis neli aastat.

Serebrovi 196 päeva pikkune orbiidil olemine oleks äärepealt lõppenud tragöödiaga, kui tema ja komandör Vassili Tsiblijev kaotasid pärast kosmosejaamast startimist kontrolli raketi Sojuz TM-17 üle ning põrkasid Miriga kaks korda kokku.

Õnneks ei saanud rakett ega kosmosejaam märkimisväärselt vigastada. Miri pardal olnud aga ei tundnud kokkupõrkeid. Serebrov ja Tsiblijev jõudsid Maale tagasi 14. jaanuaril 1994. aastal.

Serebrov jäi pensionile 1995. aastal. Ning töötas hiljem president Boriss Jeltsini nõunikuna.

Aleksander Serebrov sündis 15. veebruaril 1944. aastal. Ta õppis Moskva füüsikainstituudis ning sai sealt 1970. aastal doktorikraadi. 1976. aastal asus ta tööle kosmoseagentuuris NPO Energia, mis tänapäeval kannab nime Korolevi raketi- ja kosmoseagentuur. Seal sai ta ka kosmonaudi väljaõppe.

Serebrov sai Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse oma panuse eest kosmose uurimisel. Lisaks anti talle ka Sõpruse ja kaks Lenini ordenit.

Serebrov oli ka esimene, kes kosmosejaama pardalt andis koolilastele edasi teadmisi kosmose ja kosmoselendude kohta.