/nginx/o/2013/11/20/2633390t1hcbb4.jpg)
Suurbritannia psühholoogid uurisid, mis toimub inimeste ajus, kui nad šoppavad.
Mis toimub šoppamise ajal inimajus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bangori ülikooli teadlased kasutasid aju uurimiseks magnetresonantstomograafiat, edastab BBC.
Simuleeriti, et uuritavad ostavad kaupa 80 naela eest nädalas.
Vabatahtlikele anti valida paljude normaalhinnaga ja allahinnatud toodete vahel. Neile näidati neist toodetest skaneerimise ajal pilte.
Uuringus analüüsiti inimeste ajutööd ning ratsionaalseid ja emotsionaalseid reageeringuid.
Uuringusse olid kaastaud ka ostlemiskäitumise eksperdid ning Briti kolm suurimat toidupoodi ja tervisetoodete firmat.
Teadlaste sõnul sattus aju segadusse, kui oli valida väga paljude toodete vahel.
«Just sellises olukorras on ostlejad suures supermarektis, kui nad kaubalettide ees seisavad. Aju satub suurest infohulgast segadusse,» selgitas uurija Phillip Adcock.
Uuring näitas, et umbes 20 protsenti ostlejatest paneb korvi eripakkumiskaupu, seda isegi hoolimata sellest, et need võivad kesmisest kallimad olla. Ligi pooled ostjatest ignoreerivad aga pakkumist võta kaks ja ühe saad tasuta, valides vaid ühe toote.
Uuring näitas ka seda, et ostlemise esimesel 23 minutil lähtutakse ratsionaalsusest ja loogikast, siis aga hakatakse emotsionaalseid otsuseid langetama.
Pärast 40 minutit ostlemist on aju väsinud ning siis ei suudeta enam ratsionaalselt mõelda.
Magnetresonantstomograafia on eelkõige mõeldud ajukasvajate ja aju ebanormaalsuste avastamiseks, kuid teadlased kasutavad seda ka aju teaduslikuks uurimiseks.