/nginx/o/2013/11/18/2629098t1heead.jpg)
Suurbritannia teadlaste korraldatud tegid uuringus tehti kindlaks muinasjutu «Punamütsike» ja selle sarnaste muinasjuttude algupära.
Kus asuvad muinasjutu «Punamütsike» juured?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Durhami ülikooli teadlase Jamie Tehrani sõnul oli nende uuring üles ehitatud nagu bioloogilised uuringud, kirjutab Live Science.
«Bioloogid ja antropoloogid on näidanud, kes olid inimeste ja ahvide ühised eellased ning kuidas mingi liik sugupuul asetseb. Ühest juurest tekkis palju erinevaid arengusuundi ja liike,» selgitas Tehrani.
Uuring näitas, et «Punamütsikese» muinasjutt sai alguse umbes 1000 aastat tagasi rahvajutuna, mille kaugemad juured on esimeses sajandis pKr.
Läänemaailmas on «Punamütsike» tuntud tänu vendadele Grimmidele.
Loos läheb punast mütsi kandev tüdruk oma vanaemale külla ja leiab sealt eest hoopis hundi, kes on vanaemaks kehastunud.
Loo üks kuulsamaid lauseid on: «Vanaema, millised teravad hambad sul on!»
Hunt neelab lisaks vanaemal alla ka tüdruku. Puuraidurid lõikavad hundi kõhu lõhki ning päästavad Punamütsikese ja ta vanaema.
Euroopa erinevates paikades on sellest loost erinevaid versioone.
Lähis-Idas levis see lugu pealkirja all «Hunt ja lapsed». Selles läheb vanaema põllule ning hoiatab enne lapsi, et nad tema äraolekul ust ei avaks. Hunt kuuleb seda hoiatust ja kehastub kitseks. Lapsed lasevad ta majja ning ta sööb nad ära.
Aasias ja Aafrikas aga on «Punamütsikese» lugu pealkirja all «Tiiger (koletis) ja vanaema». Lapsed peavad selles olema koos vanaemaks riietatud tiigri või koletisega. Kui tiiger või koletis on kõige väiksema lapse ära söönud saavad lapsed aru, et nad on ohus ja paluva pissile. Tiiger või koletis lubabki nad majast välja ja nad põgenevad.
Therani ja ta kolleegid otsisid nende lugude vahelisi sarnasusi. Nad vaatasid läbi 58 loovarianti, milles oli 72 sarnast juhtumit.
Vaatluse all olid protagonistid, loo lõpp ning kes oli kurikael.
Therani kasutas fülogeneetilist mudelit, mis aitas luua evolutsioonilise suguluspildi neist muinasjuttudest ja rahvalugudest.
See näitas, kuidas lugu oli erinevates maailmajagudes arenenud.
Tehrani sõnul sai «Punamütsikese» lugu alguse iidsest loost «Hunt ja lapsed». Aafrikas arenes sama lugu sõltumatult.
«See muinasjutt arenes nii nagu on evolutsiooni käigus mitmed liigid arenenud sõltumatult üksteisest, kuid samas sarnaselt. See, et «Punamütsikesel» on kaks sõltumatut algust, näitab inimeste sarnast mõttemaailma ja kujutlusvõimet,» selgitas uurija.
Analüüs näitas ka seda, et Hiina variant sellest muinasjutust pärineb Euroopa algupärasest variandist, mitte vastupidi.
«Hiinlased on pannud kokku «Punamütsikese» ning «Hundi ja lapsed» lood. Tegemist on seega hübriidiga. Selle loo pani esimesena kirja Vana-Hiina poeet Huang Zhing, kes oli oma ajastu Charles Perrault. Prantslane Perrault oli see, kes esimesena kirjutas 17. sajandil Euroopa nüüdisaegse versiooni sellest muinasjutust. See näitab, et Hiina versioon ei pärine Perrault muinasjutust, vaid märgatavalt vanemast rahvaloost,» lisas uurija.