/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2010/05/07/363037t1h7de2.jpg)
Täna õhtuse NO99 etenduse «Ühtne Eesti suurkogu» valguses on kohane ajalugu meenutada.
Teatrietendusest võib süttida revolutsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Napoleoni sõdu rajati Viini kongressil 1815 aastal Madalmaade Ühendatud Kuningriik, mille lõunaprovintside alla kuulusid tänapäeva Belgia alad.
Nimetatud lõunaprovintsides elasid valdavalt prantsuse keelt kõnelevad katoliiklased, kes pidasid valitsevat kuningas William I despoodiks.
See rahulolematus lõi lõkkele 1830. aasta 25. augustil Brüsseli ooperis. Pärast ooperietendust puhkes spontaanne mäss, mis kandus tänavale ja haaras kiiresti kogu riigi. Ooperis etendati sel õhtul kuninga sünnipäevale pühendatud romantilist tükki, mis jutustas napoli elanike vastupanust hispaanlastele. Duett «Püha isamaaarmastus» sütitas publikut niivõrd, et sellest sädemest süttis Belgia revolutsioon.
Mässajad vallutasid tehaseid ja hävitasid masinaid. Kuningas William I saatis ülestõusnute vastu põhjaregiooni väed, kuid pärast veriseid võitlusi olid need sunnitud tagasi tõmbuma. Pärast pea kümneaastast segadusteperioodi sõlmiti 19. aprill 1839 Londonis lepe, millega Euroopa võimus tunnistasid Belgiat iseseisva riigina.
NO99 juhtfiguurid ei ole enne tänaõhtust etendust selge sõnaga öelnud, kas Ühtne eesti saab tõepoolest poliitiliseks parteiks või jääb pelgalt teatrivahenditega läbi viidud poliitikauurimuseks.
Postimees online teeb «Ühtse Eesti suurkogult» täna õhtul kell 19.00 otseülekande.