Noored tantsivad voodis

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seitsmes aastas ja seitsmes öös» tantsitakse kõvade lavalaudade asemel pehmel asemel.
«Seitsmes aastas ja seitsmes öös» tantsitakse kõvade lavalaudade asemel pehmel asemel. Foto: Stella Roonurm

Esmaspäeval, 10. mail kell 18 esietendub Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis tantsulavastus «Seitse aastat ja seitse ööd», mille loojad on Viljandi kultuuriakadeemia tudengid Liis Niller ja Rene Liivamägi.


Eeskätt lastele ja noortele mõeldud lavastuseks tehakse spetsiaalne lava. Kui tavaliselt tantsitakse kõval põrandal, siis seekord leiab tegevus aset püünel, mis sarnaneb voodiga. Tantsijate Paula Saluranna ja Raho Aadla sõnul on pehmel pinnal tantsimine väga väsitav ning tuleb pingutada, et mitte tasakaalu kaotada. Samas on nende sõnul hea kukkuda, sest pole ohtu haiget saada.



«Seitse aastat ja seitse ööd» on lugu sõprusest ja hoolimisest nii unes kui ilmsi. Poiss, kellel on halb harjumus krati kombel asju näpata, saab ühel ööl unenäos tuttavaks metshaldjasarnase tüdrukuga, kellega koos rändab ta läbi fantaasiamaailma ning kohtub salapäraste ja kummaliste tegelastega.



Lavastus pakub kultuuriakadeemia mitmesuguste erialade tudengitele head koostöövõimalust. Näiteks on selle helilise poole kujundanud muusikud Tanel Kadalipp ja Taavet Niller. Videolõikude salvestamisel olid abiks visuaaltehnoloogia eriala üliõpilased Laura Romanova ja Pille Kannimäe. Lavastuse ettevalmistamises on kaasa löönud enam kui poolsada abilist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles