Vibraatori värvikirev ajalugu
2. november 2013, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu 2011. aastal esilinastunud filmile «Minu suur O!», kus mängisid peaosalisi Maggie Gyllenhaal ja Hugh Dancy, tead ilmselt, et vibraatori ajalugu on väga värvikirev ja huvitav.
Meditsiinilisest imest populaarseks erootikapoe kaubaks - siin on lühike ülevaade vibraatori ajaloost, kirjutab Betty Confidential.
Personaalne masseerija, vibraator - kuidas iganes seda nimetada - see populaarne seadeldis on ajale vastu pidanud: Ameerikas on lausa ühel naisel kolmest vähemalt üks isiklik vibraator. Ent see imeline seadeldis polnud esialgu mõeldud ainult enese rahuldamiseks.
Kolmandikul naistest on tarvis otsest stimuleerimist, et orgasmi saada. Vaid üks naine neljast on võimeline järjepidevalt orgasmi saama vaid tänu seksile.
Juba 13. sajandil pandi naistele, kes polnud võimelised orgasmi saama, diagnoosiks «hüsteeria». 19. sajandil hakkasid arstid, kes eelnevalt olid hüsteeria patsiente ravinud spetsiaalse vaagnamassaaži abil, välja arendama meetodeid, kuidas naisi teisiti ravida võiks, sest arstide käed olid naiste masseerimisest väsinud.
1734. aastal leiutati Prantsusmaal seadeldis nimega Tremoussoir ja seda peetakse kõige esimeseks vibraatoriks.
1869. aastal leiutas Ameerika arst George Taylor esimese vibraatori, mis toimis tänu aurule. See oli suhteliselt kentsakas seadeldis, ent muutis siiski arstide elu lihtsamaks hüsteeria ravimisel.
1883. aastal leiutas inglise arst Joseph Mortimer Granville esimese elektrilise vibraatori, mis oli mõeldud ainult meditsiiniliseks kasutamiseks.
1890. aastal leiutas dr Macaura käepidemega vibraatori, mis veidike meenutas mitteelektrilist miksrit.
1902. aastal patenteeris Hamilton Beach esimese elektrilise vibraatori, mida tohtis kodus kasutada. Vibraatorist sai viies elektriline seadeldis koduses majapidamises, eelnevalt olid elektri abil töötavad seadmed kodudes õmblusmasin, ventilaator, teekann ja röster.
1937. aastal leiutati Oster Stim-U-Lax. See elektriline seadeldis kasutas esmakordselt «personaalset puudutust», sest see kinnitati käeseljale.
1954. aastal leiutati esimene elektriline vibraator, millele ei tulnud enam juurde lisada kasutusjuhendit.
1966. aastal üritas Jon H. Tavel saada patenti juhtmeta elektrilise vibraatori jaoks, mida peetaksegi tänapäevase vibraatori eelkäijaks. 1968. aastal vastav patent ka väljastati, peagi täiendati seda vibraatorit erinevate kiirustega ning vibraatori ehitus muudeti üheosaliseks, mille tõttu muutus selle tootmine odavamaks ja puhastamine lihtsamaks.
Alates 1980ndatest aastatest on vibraatorid ja sekslelud muutunud üha igapäevasemaks kaubaks. Olulist rolli mängis vibraatori populaarseks muutumisel ka näiteks üks «Seksi ja linna» 1998. aasta episood, kus Charlotte on sõltuvuses jänesekujulisest vibraatorist.
2009. aastal avaldatud uuringu järgi on 53 protsenti ameeriklannadest vanuses 18-60 kasutanud vibraatorit.