Norrast leitud viikingite aegsed hauad sisaldavad lisaks surnule ka orje, kes koos peremehe või-naisega tapeti ning hauda kaasa pandi.
Viikingid matsid koos surnutega ka orje
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. november 2013, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid leidsid Flakstadist kümne inimese matmispaiga, kuid mõnes hauas oli lisaks maetule veel 2 – 3 inimese jäänused, edastab Live Science.
Osadel lisamaetutel olid pead eemaldatud. Nende luude uurimine paljastas, et need isikud sõid väga erinevat toitu kui need, kellega koos nad maeti.
«Meie teooria kohaselt olid need lisamaetud pärit viikingite ühiskonna väga madalast kihist. Need võisid olla orjad, kes pandi lahkunule teispoolsusesse kaasa,» selgitas Oslo ülikooli arheoloog Elise Naumann.
Umbes 790 – 1100 pKr tegutsenud viikingid olid kartmatud meresõitjad, kes külvasid hirmu paljudes paikades. Nad võtsid ka orje. Kuid vallutusretkede vahel elasid viikingid üsna rahulikku igapäevaelu.
Nad olid põllumehed, kes suures osas sõltusid orjade ja sõltlaste tööst. Kuigi sõltlasi koheldi mõnel puhul hästi, oli enamik neist siiski sunnitöö tegijad.
Naisi kasutati seksiorjadena. Selle tulemusena sündinud lapsed kuulutati kas isanda lasteks või siis jäeti orjaseisusesse.
Viikingite matmispaikades kohta on täpsemaid andmeid alates 1980. aastatest. Need matmispaigad on nüüdisaegse põllumajanduse tõttu osaliselt hävinenud. Viikingite haudadest on leitud mitmeid hauapanuseid, kaasa arvatud relvi, merevaigust ehteid, nuge ja loomaluid.
Flakstadist leitud matmispaigas olid aga osadel maetutel pead ära lõigatud. Naumannile ja ta kolleegidele hakkas see küsimus huvi pakkuma ning nad tahtsid asjasse selguse tuua.
Nad analüüsisid inimjäänuste mitokondriaalset DNAd, mida antakse edasi emaliini pidi. Avastati, et koos maetud ei olnud omavahel suguluses, seda vähemalt emaliini pidi vaadatuna.
Siis uuriti süsiniku ja lämmastiku isotoopide hulka luudes. Nende abil sai teha kindlaks, millest need inimesed eluajal toitunud olid. Mereannid ja maa peal kasvavad taimed näitavad erinevaid kergeid ja raskeid isotooope.
Tulemused paljastasid, et neil, kellel oli pea ära lõigatud, oli rohkem kalavalke. Teistel aga rohkem taimseid valke, mis pärinesid lihast ja piimast.
Just see erinevus näitas, et maetud sõid oma eluajal erinevat toitu ja kuulusid erinevasse ühiskonnaklassi.
Varasemalt arvati, et viikingid ei toonud orje ohvriteks. Nüüd lükati see ümber.