Astronoomide sõnul on universumi kõige külmem paik Bumerangi udukogus, mis asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel Kentauri tähtkujus.
Video: Bumerangi udukogus on universumi kõige külmem paik
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. oktoober 2013, 11:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planetaarne udukogu on ümber keskse tähe, mis on jõudnud oma elu lõppfaasi, edastab foxnews.com.
Bumerangi udukogu, mis oma kujult meenutab siiski kas kikilipsu või liivakella, peetakse universumi väga kummaliseks paigaks. 1995. aastal leidsid kaks astronoomi Tšiilis Euroopa kosmoseagentuuri teleskoopi kasutades, et just seal asub universumi kõige külmem paik.
Seal on temperatuur miinus 272 kraadi, olles vaid paar kraadi absoluutsest nullist soojem. Suure Paugu mikrolaine taustkiirguse jäänused, mille temperatuur on miinus 270 kraadi, on selles udukogus olevast soojemad.
Bumerangi udukogu tekke taga on ka väga tugevad tuuled, mille kiirus on 496 000 kilomeetrit tunnis. Surevast tähest nii-öelda lekib gaasi, luues ebatavalise udukogu. Gaas jahtub, kui see valgest kääbustähest kaugemale liigub. Uurijate sõnul on tegemist sama efektiga nagu külmikutes, kus külma säilimiseks kasutatakse gaasi paisumist.
Astronoomide sõnul on täht 1500 aasta jooksul kaotanud enamiku oma massist.
«See väga külm objekt on äärmiselt huvitav. Maalt vaadatuna paistab see udukogu nagu bumerang, kuid tegelikult on ta kuju teistsugune ja suurem, kuna ta paisub pidevalt,» selgitas USA kosmoseagentuuri NASA Jet Propulsion Laboratory teadlane Raghvendra Sahai.
Bumerangi udukogu keskne täht on miljonite aastatega muutunud punaseks kääbuseks ja siis valgeks kääbustäheks. See emiteerib ultraviolettkiirgust, mis paneb gaasi särama, andes udukogule erksad värvid.