Vaesuses kasvanute ajus on valge-ja hallollust ning sünapseid vähem

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaesuses kasvanute ajus on valge-ja hallollust ning sünapseid vähem
Vaesuses kasvanute ajus on valge-ja hallollust ning sünapseid vähem Foto: SCANPIX

USA Washingtoni ülikooli meditsiinikooli uuring näitas, et vaesuses kasvanud laste aju on väiksem ning valge-ja hallolust vähem.

Uurijate sõnul mõjutab vaesuses üles kasvamine aju, edastab Yahoo News.

Varasemad uuringud on näidanud, et vaesus mõjutab ka kognitiivseid funktsioone ja kooli mitte hakkama saamist.

Teadlased tegid aju skaneeringu, mis kinnitas, et vaesus mõjutab aju.

Puuduses üles kasvanud laste ajus oli vähem valge- ja hallollust. Samuti oli neil aju erinevate osade vahelisi sünapseid vähem. Vaesemate perede lastel oli hipokampus ja mügdala väiksemad. Tegemist on ajupiirkondadega, mis reguleerivad tähelepanu, mälu ja emotsioone.

Uurijate arvates on väiksema aju ja vähemate sünapsitega lapsed rohkem stressis ja närvilised.

USA Northwesterni ülikoolis tehtud uuring aga tõi esile, et vaesuses kasvavate laste emad pööravad järeltulijatele vähem tähelepanu. See mõjutab laste arengut ning õppimist. Selle tagajärjel on neil lastel õppimisraskused. Uurijate sõnul on ema ja lapse verbaalne kommunikatsioon väga tähtis.

Uuringud näitasid, et suurema sissetulekuga peredes kasvavad lapsed õpivad kiiremini ja on nutikamad.

Teadlaste sõnul ei ole aga vaese lapsepõlve efektid jäädavad, vaid muudetavad.

«Sotsiaalmajanduslik staatus mõjutab kasvava lapse aju ja seda negatiivselt. Kui vanemad peavad võitlema igapäevaelus ellujäämise eest, siis ei jää neile palju aega lastega tegeleda ning neile uusi asju õpetada. Selle tõttu ei arene lapse aju nii nagu peaks,» selgitasid uurijad.

Tagasi üles