Leonardo da Vinci loodud mooruspuude alt leiti esialgsed visandid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Itaalia lossis asuva  mooruspuude seinamaali alt leidsid restauraatorid visandid, mille autoriks on kuulus renessansikunstnik Leonardo da Vinci.

Need asuvad Milanos kurikuulsale Sforzade suguvõsale kuulunud lossi Sala delle Asse ehk puitpaneelide saalis, edastab foxnews.com.

Selle lossi lae- ja seinamaalid pärinevad 15. sajandist. Da Vinci joonistused avastati fresko alt, millel on kujutatud mooruspuid, millel on kuldsed lindid.

See seinmaaling on gooti võlvil ning jätab mulje nagu mindaks puude alt läbi. lae keskel, kus puude ladvad kokku saavad on Sforzade vapp.

Restauraatorite sõnul oli Leonardo loodud esialgne pilt pisut erinev sellest, milliseks see lõplikult kujunes. Seda näitavad maalikihil all olevad joonistused ja visandid.

Seina- ja laemaalingud tellis 1498. aastal da Vincilt Milano hertsog Ludovico Maria Sforza, kes kandis hüüdnime Il Moro ehk Maur.

Da Vinci tegi need seinamaalid koos oma assistendiga.

Kunstiekspertide sõnul on da Vinci stiil väga selgelt ära tuntav fresko kirde- ja loodenurgas. Samas ei ole seal aga stiiliga lõpuni mindud.

Firenzes asuva restaureerimise uurimisinstituudi kinnitusel on seal hiljem kasutatud mitut kihti lubivärve.

Leonardo tööd Sala delle Asses on seni laiemale üldsusele üsna tundmatud. 1499. aastal vallutasid Milano prantslased, kes selle lossi oma valdusesse võtsid. 1706. aastal aga läks Milano Austria võimu alla ning lossist sai sõdurite barakk. Sala delle Assest sai aga hobusetall ning seinad kaeti valge lubjaga.

Kuni 1893. aastani oli Leonardo seinamaalingud 13 kordse kihi lubja all. Siis hakati seda lossi renoveerima ning avastati freskod.

1901. aastal seinamaalingud restaureeriti. 1954. aastal tehti uus renoveerimine ja eelmise renoveerimise kihid eemaldati.

Asjatundjate sõnul rikuti 20. sajandi alguse restaureerimistega originaali üsna palju. Tänapäeva tehnoloogia abil püütakse seda parandada.

«Freskod olid kaetud paksu saastekihiga. Puhastamise katsed näitasid, et see on lihtsalt eemaldatav. Leonardo originaal ei saa selle tõttu enam kannatada,» selgitasid eksperdid.

Samas jõuti jälile ka Sala delle Asse originaalnimetusele. Seda kutsuti varem Camera dei Moroni, mis on otsene viide Ludovico il Morole ( Ludovico Maurile).

Leonrado maalitud mooruspuud ei viita vaid lossi omanikule, kelle hüüdnimi oli Maur, vaid ka Milano siiditööstusele. Seal kasvatati mooruspuid, mille lehtedest siidiussid toitusid.

«Nüüdne restaureerimine avab Leonardo töödest uue tahu. Ennistamisprojekt kestab kaks aastat ning see peaks valmima 2015. aastaks, mil Milanos toimub maailmanäitus,» lisasid eksperdid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles