Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Modellisaate Kairi paljastas väga piinliku juhtumi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
Kairi
Kairi Foto: Martin Lazarev

Buduaari pihitooli küsimustele vastas saate «Eesti tippmodell» teise hooaja võistleja Kairi Eliaser. Kaunis ja omapärane Kairi on pärit Võrust ja kasvatab poega.

Kui sa saaksid olla üheks päevaks nähtamatu, siis mida sa ette võtaksid?

Ma kindlasti veedaksin selle päeva lasteaias oma last jälgides, ma ise pole kunagi lasteaias käinud ja oleks lahe näha, kuidas seal asjad toimivad.

Mis on olnud sinu elu kõige piinlikum hetk?

Piinlikum hetk - ma parem ei räägiks sellest! Tegelikult üsna piinlik oli ükskord: nägin klubis üht väga tuttava näoga sõpra, me polnud pikka aega näinud, ja ma tõemeeli arvasin, et ta täiesti võõras, aga ikka läksin tema juurde ja ütlesin, et saame tuttavaks. Siis kui ta oma nime mainis, oli küll, deeem, no nii ei saa ju tangot tantsida. Aga õnneks ta ei teinud numbrit, me polnud tõesti kaua näinud. Oli küll piinlik, kuidas ma siis sõpra ära ei tunne!

Millal, mida ja kellele sa viimati valetasid?

Ma polegi midagi suurt valetanud. Vähemalt ei tule meelde küll, võib olla pisivaled, et kas ma kastsin ema lilled ära või mitte.

Mis oli viimases sõnumis, mis sinu telefonile saabus?

Minu viimane sõnum: «Tsauks! Kirjuta ja joonista, kui midagi põnevat teed v igav on v üksi oled v midagi teha tahad:)»

Mis on see, mis sind enda juures kõige enam häirib? Mis meeldib?

Kõige enam häirib, et ma ei suuda hommikuti normaalsel ajal üles tõusta, nt kell kaheksa ja päeva aktiivselt alustada. Tihtipeale magan sisse ja see ajab ikka tigedaks küll. Ja kõige rohkem meeldib minu enda juures minu iseloomuomadus, milleks on naiivsus. Naiivsus on midagi, millest ma ei ole nõus loobuma, ma ei muuda seda kunagi. Ja kuna ma olen oma naiivsusest ka teadlik, muudan selle tihtipeale oma trumbiks, oleneb olukorrast.

Mis on kõige kallim asi, mille ostnud oled?

Eks need ole kingad ja lõpupeokleit.

Kas tahaksid olla natuke rikkam või natuke ilusam? Miks?

Ma ei taha rikkam olla, see kui mul on pangakontol paarsada rohkem kui tavaliselt, ei tee mind rikkaks. Ning teiseks, mida rikkamaks saad, seda raskem ja valusam oleks tulevikus tagasilangus. Rikkusega harjub kiirelt ära ja kaob oskus vähesega läbi saada. Tihtipeale juhtub mõni asi, mis võib viia pankrotini, see ei pruugigi sõltuda sinust enesest. Ma pigem hoidun sellest. Ja hoiab närve ka kokku. Ja ilusam ma ka ei taha olla. Ma olen niigi kena ning milleks tahta rohkem, kui olen juba rahul oma imagoga.

Kes võiks olla see inimene või inimesed, kellega sa pole kaua aega suhelnud ja keda sa sooviksid näha või tervitada?

Nojaa tegelikult on üks inimene Tallinnast, keda ma pole kunagi näinud. Suhtlesin temaga tükk aega tagasi interneti teel ja saime hästi läbi. Temaga tahaks küll tutvust teha.

Millist muusikat kuulad, kui tuju on nullis?

Tegelikult muusika valib minu tuju. Aga jah, muusikat ma kuulan põhiliselt oma tahvlist. Žanrid on väga erinevad, praegused lemmiklood on 2 Chainz, Wiz Khalifa «We Own It», Arcangel «Me Prefieres A Mi», J Balvin «Sola», Declan Galbraith «Turn The Lights Out». Lisaks kuulan ka gothic metalit.

Millised maitsed sulle viimasel ajal on meeldivat üllatust pakkunud? Mõni huvitav või omapärane toit, mida sõid?

Jookidest Baileys koos vaniljejäätisega, ma polnud lihtsalt seda varem joonud ja maitselt oli nagu magus unenägu. Söökidest - mind tõesti üllatas tavaline tatar läbipraetud sibulaga (ma pole väga suur tatra sõber ja ei valmista sellest tihti toitu ja katsetasin) ning tulemus oli üllatavalt hea. Oli siis mõnusalt mahe ja parajalt soolane ja aroom oli ka päris mõnus, meenutas kuidagi lapsepõlve ja vanaema aegu.

Milline on viimane moeröögatus, mille sa lihtsalt pidid endale saama?

Need olid vist ühed helesinised bikiinid ja kõrge kontsaga beežid kingad. Aga kuna mõlemad olid tol hetkel väga vajalikud, siis ma ei nimetaks seda moeröögatuseks. Peab mainima, et ma ei osta endale asju lihtsalt sellepärast, et ma tahan. Kui ma midagi ostan, siis peab see mulle momendil ka praktiliselt vajalik olema. Kui nii ei ole, siis ei osta ka.

Tagasi üles