Viis fakti mustlaste kohta

Mustlased Foto: SCANPIX

Maailma erinevates paikades kasutatakse rändrahva mustlaste kohta erinevaid nimetusi – enamjaolt roma ja romanos, kuid ka gitanos, kale ja manush.

Mustlasi leidub peaaegu maailma kõikides paikades, edastab Discovery News.

Mustlaste lugu on inimkonna ajaloos üks dramaatilisemaid ning neid on saatnud pidev põlgus, ellujäämispingutused ja vihkamine.

Mustlased on viimasel ajal meedias olnud blondide juuste, heleda naha ja siniste silmadega laste tõttu, keda ei peetud nende lasteks, vaid röövituteks.

Viis intrigeerivat fakti mustlaste kohta:

Mustlased pärinevad Indiast – selle kohta on üsna palju tõendeid alates geneetikast ja lõpetades keelega. Mustlased olid esialgselt põhja-Indiast pärit. Mustlaste keel on peaaegu identne sealse hindi keelega.

Väljaanne Cell Biology avaldas 2012. artikli mustlaste geneetika kohta. Uuringus oli analüüsitud 13 Euroopa mustlaste kogukonna liikmetelt pärit DNAd. Selle põhjalt oletati, et romad ehk mustlased lahkusid Põhja-Indiast 1500 aastat tagasi. Mustlaste rännak kogu Euroopas alga 900 aastat tagasi. Ajalooallikate andmetel tekkisid esimesed mustlaskogukonnad keskaja Euroopas 12. sajandil.

Maailmas on umbes 12 miljonit mustlast – Põhja-Indiast välja rännanud romad liikusid Euroopasse. Rumeenias ja Bulgaarias moodustavad nad nüüdisajal 12 protsenti rahvastikust. Mustlasi on palju ka Türgis, kus nende arv ulatub 2,75 miljonini. Suured mustlaste kogukonnad on ka Venemaal, Slovakkias, Ungaris, Serbias, Hispaanias ja Prantsusmaal.

Kuigi enamik mustlasi elab Euroopas, on neid ka näiteks USAs. Nende arv ulatub seal ühe miljonini. Samuti Brasiilias, kus neid on 800 000. Kuid ükskõik, kus nad ka ei elaks, ei ole nad teretulnud.

Mustlasi kiusatakse taga – pärast Euroopasse saabumist algasid mustlastel kui sisserändajatel probleemid. Neid kiusati nende teistsuguse päritolu ja elustiili tõttu taga. Inglismaal, Šveitsis ja taanis hävitati neid keskajal pidevalt. Saksamaa, Itaalia ja Portugal aga saatis neid maalt välja.

Ajaloost on teada palju juhtumeid, milles mustlastelt on nende lapsi ära võetud, mustlasnaistelt kõrvu ära lõigatud ning kuuma rauaga nende kehale eraldusmärk tehtud. Paljudes riikides keelati neil oma emakeele kasutamine. Teistes kohtades aga ei lubatud mustlastel omavahel abielluda, kuna siis nad ei oleks sulanud kohaliku rahvastiku hulka.

Kõige julmem etapp mustlaste ajaloos leidis aset aga Teise maailmasõja ajal, kui natsid hakkasid neid süstemaatiliselt hävitama. Koonduslaagrites hukkus siis umbes kaks miljonit mustlast.

Pärast Teist maailmasõda sattusid mustlased repressioonide alla Nõukogude Liidus. 1980. aastatel lasti Tšehhoslovakkias mustlasnaisi steriliseerida.

Mustlastel on rikas ja huvitav kultuur – mustlasi tuntakse nende muusika, laulude ja tantsude poolest. Nende muusikat on mõjutanud džäss, bolero, flamenco, kuid ka Franz Liszti klassikaline muusika.

Kuigi mustlased on oma juurtelt India päritolu, on nad sajandite jooksul omaks võtnud teistes kultuurides leiduva. Suur osa mustlasi on tänapäeval moslemid või kristlased.

Traditsioonilistes mustlaskogukondades sõlmitakse abielusid juba 12-aastaste vahel. Lapspruute müüakse kogukondade vahel. Euroopa Liidu ametnike silmis on tegemist inimkaubandusega ja laste seksuaalse ärakasutamisega.

Mustlased on jäänud kiusatavateks – paljud mustlased ei ole oma uues elukohas kohalikega sulandunud. See võib olla sajandite jooksul aset leidnud tagakiusamise pärand. Isolatsiooni tõttu ei käi paljud mustlaslapsed koolis. Samuti ei ole mustlastel tihtipeale haridust, pidevat töökohta, kindlat elukohta, tervisekindlustust ja nad ei saa kasutada sotsiaalteenuseid. Selle tõttu elab enamik neist vaesuses, haiguste käes ning äraelamiseks tegeletakse kuritegevusega

Näiteks Itaalias ei saa mustlased kinnisvara omada. Isegi need mustlased, kes on seal sündinud. Nad elavad laagrites, kättejuhtunud materjalist kokku klopsitud osmikutes.

Prantsusmaal tekkisid sel kuul laialdased protestid, kui 15-aastane mustlastüdruk sealt koos perega Kosovosse välja saadeti. Prantsusmaa president andis kriitika tõttu tüdrukule loa Prantsusmaale naasta, kuid mitte ta pereliikmetel.

Prantsusmaal lõhuti ka mustlaste laager ning umbes 10 000 mustlast saadeti riigist välja.

Euroopa Liidu ametnikud ähvardasid Prantsusmaad selle tõttu kohtuga, kuna eirati inimõigusi.

«Mustlased on suutnud karmist elust hoolimata oma elustiili ja traditsioone säilitada,» sõnas advokaat Alain Behr, kes on mustlasi kohtus kaitsnud.