Rootsist leiti viikingite-eelse ajastu ehitised

Vana-Uppsala, mis oli kunagi tähtis religioosne keskus

FOTO: Wikipedia.org

Rootsi arheoloogide sõnul kaevasid nad välja viikingite-eelse ajastu puitehitiste jäänused.

Väljakaevamised viidi läbi paigas, kus hakkab kulgema uus raudtee, edastab AP.

Leid tehti Vana-Uppsalas, mis paganlikul ajal oli tähtis religioosne keskus. Teadlaste sõnul oli seal kunagi kaks rida puidust sambaid, millest esimesed kulgesid ühe kilomeetri ja teised 500 meetri pikkuselt.

Arheoloog Lena Beronius-Jorpelandi sõnul võidi need rajada umbes viiendal sajandil pKr. Miks need püstitati, on teadmata.

Arheoloog lisas, et tegemist on suurima rauaajast pärit arheoloogilise leiuga Rootsis. Samuti on hämmastav selle geomeetriline struktuur.

«Sambad olid täiesti sirges reas. Iga samba vahe oli kuus meetrit. Rajajad teadsid täpselt, miks nad selle just sinna rajasid. Varem ei oleteada just palju leide sellest ajastust,» sõnas teadlane.

Oletatavalt oli sammaste kõrgus vähemalt seitse meetrit. Sammaste aukudest leiti ka luid, mis viitavad, et seal võidi loomi ohverdada.

Asjatundkate sõnul kujunes Vana-Uppsala religioonikeskuseks väga ammu. Seal võidi viia ohverdamisi jumalatele. Viikingiajastul olid domineerivad jumalad Odin ja Thor.

Sammasteridade jäänused leiti paigast, kus legendi kohaselt on maetud rauaaja kuningad Aun, Egil ja Adils.

Beronius-Jorpelandi sõnul kirjeldavad keskaegsed kirjutised paika kui paganate ohverdamistseremooniate ja religioossete pidustuste kohta.

Arheoloog lisas, et selliseid sambaridu võis piirkonnas olla mitu. Väljakaevamisi jätkatakse.

Populaarne

Tagasi üles