Viljandis näeb maailma kauneimat köidet

Tiia Eikholm näitab Prantsusmaalt saabunud köiteid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi linnaraamatukogu kojulaenutuse osakonnas on 4. maini näitus mullu Prantsusmaal X köitekunsti biennaalil olnud Eesti kunstnike töödest.

Eesti nahakunstnike liidu esinaine Tiia Eikholm, mille alusel te Viljandisse toodud tööd välja valisite?

Tahtsime tuua siia kõik 38 köidet, aga üks seikleb kusagil Prantsusmaal ja üks kunstnik oli oma töö maale viinud, nii et neid Viljandis ei ole.

Me ei vii seda näitust just paljudesse paikadesse, sest see eeldab kindlaid eksponeerimistingimusi. Edasi lähevad köited Tartu ülikooli raamatukokku ja seejärel Tartu linnaraamatukokku.

Prantslased nimetavad iga biennaali eel teose, mida tuleb köita, seekord oli see
Beaumarchais’ «Figaro pulm». Mõne köite lööks kohe lahti ja hakkaks lugema, mõni on rohkem riiulikaunistus, nagu kõrgmood, mida näidatakse vaid poodiumil.

Nahakunst, eriti köitekunst on siiski eelkõige tarbekunst. Sellist suundumust ei ole, et see on puhas looming — köidetud raamat peaks olema loetav.

Sellisel näitusel lasevad kunstnikud aga paratamatult fantaasial vabamalt lennata ja tehakse töid, mis on loominguliselt huvitavamad.

Eesti nahakunst on maailma mõõdupuuga mõõtes heal tasemel. On väga vähe maid, kus seda õpetatakse kunstiülikooli tasemel. Enamasti on rõhk pandud köitetehnikale.

Euroopa Liidu auhinna saanud Kristiina Nurga köide on omapärane ja vaimukalt lahendatud, aga ka praktiline.

See teeb rõõmu, et biennaalil, kust osales 587 kunstnikku 35 riigist, sai peaauhinna eestlanna. Kristiina Nurga köite puhul hinnati uudseid tehnoloogiaid nagu laserlõige ja magneti kasutamine. Ka kunstnikumõte on väga hea.

Mis saab neist imeilusatest köidetest edasi? Kas prantslased midagi ära ei ostnud?

Need jäävad kunstnike valdusse. Hilisematelt näitustelt on aga oma kogusid täiendanud kunstimuuseumid ja erakollektsionäärid.