Uuring: stardipüstolile lähemal oleva sprinteri reageering on kiirem

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring: stardipüstolile  kõige lähemal oleva sprinteri reageering on kiireim. Fotol USA sportlane Jeremy Wariner
Uuring: stardipüstolile kõige lähemal oleva sprinteri reageering on kiireim. Fotol USA sportlane Jeremy Wariner Foto: Reuters / Scanpix

Kanada Alberta ülikooli teadlaste sõnul on stardipüstolile kõige lähemal oleva sprinteri reageering kiireim.

Teadlased uurisid 2004. aasta Ateena olümpiamängudel osalenud sprinterite reageeringuaegu ja leidsid, et mida lähemal jooksja stardipüstolile oli, seda kiiremini ta lasule reageeris ja stardipositsioonilt liikuma hakkas, edastab LiveScience.

«Stardipüstolile kõige lähemal asunud, esimesel rajal jooksnud sprinteri keskmine reaktsioonikiirus oli 160 millisekundit. Stardipüstolist kaugematel radadel olnud jooksjate reageerimiskiirus oli keskmiselt 175 millisekundit,» selgitasid uurijad.

Teadlased tegid ka katse. Nad panid neli heas sportlikus vormis sprinterit ja 12 harrastusjooksjat stardipakkudele, mõõtmaks, kas stardipaugu valjus mõjutab reaktsioonikiirust. Stardipauguna kasutati lindistatud lasku, mida katsealustele mängiti ette erineva valjusega, alates 80 detsibellist kuni 120 detsibellini.  

Mida valjem oli lask, seda kiirem oli katsealuste reageering.

«Sprindis mängivad sajandiksekundid suurt rolli ja kiire reaktsioon on see, mis muudab sprinterid edukaks. Meie katse kinnitas, et stardipüstolile kõige lähemal olev sportlane kuuleb stardipauku kõige paremini ja selle tõttu on ka ta reageering kõige kiirem. Stardipüstolile lähedal olemine annab kaasvõistlejate ees eelise,» selgitas uuringus osalenud Alex Brown.

Brown lisas, et nende avastus võib sprintereid stardipüstolile kõige lähemal olevat rada eelistama panna, kuid võistlustel jaotatakse rajad loosi teel.

Tagasi üles