Miks tegi investeerimispankur Tallinnasse friigi-kino?

Indrek Kasela avas koos MTÜga Must Käsi läinud nädalal uue vana art house kino Sõprus.

Tema tabamine nõuab snaiperi kannatust ja lõgismao kiirust. Päev pärast Sõpruse meeleolukat avamist kihutas Kasela Peterburi ja sealt tagasi. Ülejärgmisel päeval helistab ta mulle Helsinkist ja räägib pika kiire jutu varastest äralendudest, hilistest õhtusöökidest ja venelastest, kellele on «see asi sisuliselt juba maha müüdud». Selgub, et ta ajas ajakirjaniku segi oma kokaga. Helsinki sadamas piletite ostmise vahepeal on mahti kiireks intervjuuks.

Kuidas sa jõuad?
Minu ööpäevas on 24 tundi nagu kõigil teistelgi. Teed vahepeal korraliku meditatsiooni David Lynchi järgi ja siis saadki energiat. (Filmirežissöör David Lynch on tegelenud 30 aastat transtsendentaalse meditatsiooniga ja käis kolm aastat tagasi seda ka Eestis õpetamas.) Minu endine elukaaslane Aigi Vahing tõlkis ju tema raamatu «Suurt kala püüdes» ka ära.

Millega sa veel peale suure äri ja eksootiliste filmide tegeled?
Annan eesti kunstnikele head nõu, nad on mu sõbrad-tuttavad, teiste hulgas Raul Meele ja Peeter Lauritsaga oleme projekte korraldanud. Ühe korraliku galerii tahaks ka teha. Juura ja äri on omal ajal asjaolude sunnil tehtud valikud.

Kuidas kinoidee tuli?
See on juba vana asi, olime Tristan Priimäega eelmise aasta kevadel Cannes'i filmifestivalil ja hakkasime arutama, et jama, pole kuskil võimalik midagi head vaadata. Sügisel aga selgus, et Tallinnfilm kolib Sõprusest Artisesse. Alguses oli plaan uut kino Tallinnfilmiga koos teha, aga nad ei võtnud väga veda ja siis lõpuks tegime ise asja ära.

Lemmikfilm, režissöör?
No neid on muidugi palju. Kõige emotsionaalsem ...[tekst mattub Helsinki sadamas töllavate joobnud ugrilaste undamisse] ...Francis Ford Coppola «Apokalüpsis». Ja Tarkovski, tema «Andrei Rubljov». Mõlemad on võimsad asjad ja ma garanteerin, et neid näeb kindlasti Sõpruses.

Miks avati kino Aki Kaurismäki filmiga «Calamary Union»?
No Aki esimese filmi lõpus üritavad kaks tegelast pääseda Eestisse. Ja nagu Markku Pätilä (kino avamisel viibis Soome hinnatuim filmikunstnik) ise ütles, siis nüüd on veerand sajandit läinud ja nüüd on nad kohal. Vähemalt üks Frank. [selle sündmuse tähistamiseks kandsid kinotegelased avapeol nimedega rinnamärke: kõigil kirjas Frank, aga Kaselal Pekka - kes on filmi näinud, saab aru].

Miks sa kodus telekast filme ei vaata?
Viis aastat pole mul juba kodus telekat olnud, pole sealt suurt midagi vaadata. Parema meelega loen või käin kinos. Filmide vaatamiseks oli mul projektor, aga selle laenasin Veiko Õunpuule.

Kes valib Sõprusesse filme?
Sõprusel pole püsivat loomingulist nõukogu. Andres Maimik ja Veiko Õunpuu muidugi, Rain Tolk annab nõu, Tristan Priimägi ja Jaak Kilmi osalevad, see on suurem punt. [«Ei bisnessluokka voi käutta sita aletta... - No OK, anna tavallinnen lippu ja hytti sitten,» kostab telefoni.] Ega ma ei saa filmivalikul ainult iseendale peeglist otsa vaadata, meil pole mingit direktorit ja projekti korras teevad programmi paljud inimesed.

Miks kandsid kino avamisel vehklemiskostüüm?
See on kontseptulaane asi. Stseen Markku Pätilä uusimast filmist «Paha perhe» (režissöör Aleksi Salmenperä, «Miehen tyo» lavastaja), loodetavasti näeb seda ka Sõpruses. Käisin Berliini filmifestivalil «Paha perhe» esilinastusel, see on superfilm!

Mida Sõprusest leida võib?
Saalis on 208 kohta ja sohvaistmeid baari pool üle 30, kui ma õigesti mäletan. Kui vaja, paneme toole juurde. Kui saal oleks pooleni täis müüdud, oleksin väga õnnelik. Esimesed päevad on näidanud, et inimestele meeldib niisamagi baaris istuda. Ja ega me kedagi välja viskama ei hakka, kui seanss läbi saab - istu või terve päev. Jalgrattaparkla tahame ka kino juurde teha, see on täiesti iseenesestmõistetav. Ma isegi sõidan jalgrattaga suvel, ega ma autoga ei sõida siis! Aga kõike veel ei ole jõudnud, isegi avamisel olid kardinad ekraani eest puudu.

Kasela (38) lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, töötas omal ajal väga tunnustatud advokaadibüroos HETA, kus tema õpetajaks oli Simon Levin. Omandas 1996. aastal USAs New Yorgi Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi ning hakkas äri vastu huvi tundma. Istub Premia Foodsi, mille avalik aktsiaemissioon langes kokku Sõpruse avamisega, nõukogu juhi toolil.

Kümmekond aastat on Kasela tuntud kultuuri- ja kunstiinimeste metseenina, kelle tutvust ja tähelepanu püüdlevad väga paljud noorema põlvkonna loomehinged. Seoses Kaselaga on roosam ajakirjandus maininud Aigi Vahingu, Anni Arro, Inga Kolk, Liisi Eesmaa jt seltskonnas tuntud daamide nimesid. Aigiga elas ta koos enne, kui naine Ameerikasse näitekunsti õppima suundus. Kasela ise ütleb: «Nad on kõik fantastilised naised, mu sõbrad-tuttavad, aga romantilisi sidemeid meil ei ole.»

Indreku isa Rein Kasela, aastaid elektriinsenerina leiba teeninud ja muuhulgas rahvusvahelise kategooria jalgrattakohtunik olnud mees, tegi pärast 50. eluaastat kannapöörde, hakkas veiniga tegelema ja viib nüüd restoranis Köök läbi veini- ja toidukoolitusi.