Suri kuulus inglane, kes Teise maailmasõja ajal oli üks Saksa vangilaagrist massipõgenemist kavandanud ohvitseridest.
Suri filmile «Suur põgenemine» inspiratsiooni andnud inglane
Eric Dowling suri 92-aastasena, kirjutab AP.
76 liitlaste sõjavangi põgenes 24. märtsil 1944. aastal Stalag Luft III vangilaagrist. Põgenikest tabati peaaegu kõik, välja arvatud kolm meest. Adolf Hitleri käsul lasti 50 põgenikku maha.
Liitlassõdurite põgenemist Saksa vangilaagrist peetakse üheks Teise maailmasõja tipphetkeks. Selle põhjal valmis 1963. aastal film «The Great Escape» (Suur põgenemine), mille peaosades olid Steve McQueen ja Richard Attenborough.
Dowling oli selle põgenemise üks juhtfiguure. Ta võltsis dokumente, koostas mälu järgi kaarte ja sai hüüdnimeks «Digger», kuna osales kolme põgenemistunneli kaevamisel.
Põgenemist plaaninud sõdurid kaevasid kolm tunnelit üheksa meetri sügavusele maa alla. Tunnelid kandsid nimesid Tom, Dick ja Harry. Tomi leidsid vangivalvurid üles, Dicki ei lõpetatud. 90 meetri pikkune Harry sai ainsana valmis.
Dowling ei olnud nende rohkem kui 200 vangi seas, kes liisutõmbamisega said õiguse külmal ja pimedal märtsiööl põgeneda. Enne kui sakslased asjale jälile said, jõudis 76 meest põgeneda.
Filmi «Suur põgenemine» tegelaste prototüüpideks olid Saksa vangilaagris olnud reaalsed isikud. Eric Dowlingi prototüübiks oli selles filmis leitnant hüüdnimega «The Forger» (Võltsija), keda mängis Donald Pleasance.
Eric Dowlingi poja Peter Dowlingi sõnul ei suhtunud ta isa ameeriklastesse just hästi ning talle ei meeldinud, et tema lemmikfilmis mängis USA näitleja peaosa.
«Mu isa arvates oli stseen, kus Steve McQueeni kehastatav peategelane vangilaagrist varastatud mootorrattaga välja kihutab, liialdatud,» sõnas Peter Dowling.
Eric Dowling sündis 1915. aastal Suurbritannias. Oli kuninglike õhujõudude leitnant. Tulistati 1942. aasta aprillis sakslaste poolt alla ja saadeti praeguse Poola alal Zaganis asunud sõjavangilaagrisse.
Ta pääses sealt eluga ning peale sõda töötas lennuõnnetuste uurijana ning oli konsultant Concorde`i konstrueerimise juures.