Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Saaremaa muuseum otsib puhvaikat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andris Tammela
Copy
Puhvaika.
Puhvaika. Foto: Ove Maidla

Saaremaa muuseum kutsub inimesi üles mitte viskama oma vanu ja tarbetuid asju mõtlematult tulle või prügimäele, sest endale tarbetuna tunduv asi võib aastakümnete pärast olla huvitav ja haruldane. Nii otsib muuseum avatava püsinäituse jaoks nõukogudeaegseid esemeid, kirjutas

Meie Maa

.


Tänavu 145aastaseks saava Saaremaa muuseumi kogudes on ligi 153 000 museaali, alates mitme tuhande aasta vanustest arheoloogilistest leidudest kuni veel peaaegu et eile kasutuses olnud raadiote-televiisorite-arvutiteni.

Nende vahele jääb sitikaid-mutukaid-kivistisi, vanemaid ja uuemaid raamatuid-fotosid-dokumente, nii rahva- kui poerõivaid, töö- ja tarberiistu ning veel palju, palju muud.

Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikase teatel plaanib muuseum avada aasta lõpuks uue püsinäituse põhiliselt nõukogude aega puudutava Saaremaa lähimineviku kohta (1950-1994) ja ootab kaasabi mõne museaali hankimisel.

1950-1959 oli Saaremaal kaks rajooni, Kingissepa ja Orissaare, kummagi elu juhtis oma partei- ja täitevkomitee. EKP Orissaare rajoonikomitee esimese sekretärina töötas aastail 1952-1959 Anton Nilender, kelle fotot ei ole õnnestunud siiani hankida, isegi mitte arhiivist. Äkki siiski on kellelgi see olemas, kas või grupipildina.

Pool sajandit elasime kinnises Nõukogude piiritsoonis. Kojutulekuks vajasid luba isegi mandril koolis käivad lapsed. Saaremaale saabunuid võttis piiripunktis vastu mundris nõukogude piirivalvur.

"Seda on küll raske uskuda, kuid järsku siiski on kellelgi kusagil "peidus" nõukogude piirivalvuri vorm 1960.-1970. aastatest," märkis Rikas. "Ja ehk ka nõukogudeaegse korravalvuri, miilitsa varasem tumesinine univorm. Sedagi oma aja iseloomulikku ametirõivast muuseumi kogus seni ei ole."

Piirivalvuritest veel - on teada, et nad vahel jagasid rannakülade elanikele selliseid juhtmega telefonitorusid, millega oli võimalik "piirikate" telefoniliinilt otse kordonisse helistada. Ega juhtumisi kellelgi sellist toru alles ole?

Lisaks otsib muuseum ühte õiget puhvaikat, Hruštšovi-aegset tapeeti ja hruštšovka-korteri klaasitud köögiust. Samuti paar lihtsat vaheust.

Kel otsitavat leidub, võiks võtta muuseumiga ühendust telefonil 455 7541 või 455 6307.

Märksõnad

Tagasi üles