Päike kütab päevad soojaks

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui jõeveed kevadel kaldaid üle ei ujuta ega risu-rämpsu minema uhu, ujutab jaanipäeval uuesti. Kui luht kevadel vett välja ei aja, teeb ta seda heinaajal. Kui kevadel tulevad suured uputused, tulevat suvel palju palavat.

Igakevadine üleujutus veekogudel on lumesulamise loomulik jätk - tore, et seda on märkama hakatud.

Kas vett on voolamas rohkem või vähem, sõltub hilissügise vihmadest, talve seisust ja kevadise lumesulamise kiirusest. Kui pikalt suladeta külmunud maaga tali lõpetab lume kevadel vihmadega, on kevadel vaba vett rohkesti. Tänavu oli muld lume all sula ja hulk vett vajus maasse.

Kohati näitavad põllud künnipäeva (14. aprill) vääriliselt tahenemise algusmärke; suured uputused tulenevad pigem vee äravooluvõimaluste süsteemitust hooldamisest kui looduse tegemistest.

Kuu loomine künnipäeval ja mitu lähestikku magnettormipäeva annavad alust arvata jürikuu heitlike ilmade püsimist. Ilma seis on endine: rannikualadel jahedam ja tuulisem kui sisemaal.

Päikesega näitab termomeeter pärast keskpäeva paar tunnikest üle kümne kraadi, õhtul-hommikul on jahedam.

Tuul puhub külmalt poolelt, nii et külmetushaigused on kerged tulema. Nädalavahetusel ja uue nädala algul on ilm sajusem, mõnelgi pool võib vihma vahele poetada lörtsi.

Edasi tulevad päevad päikeselisemad, öötundidel peab arvestama väheste miinuskraadidega. Seega ettevaatust: teedel varitseb libeduseoht.

Soovitus aiapidajatele: katta päeval kaitseks päikese, öösel hallakülma eest. Kuigi vett on laialt ja maapind niiske, ärge üritage kulu põletada: hävitate hulga elusloodust.