Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Taani kuninganna ei loobu veel troonist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Taani kuninganna Margrethe II
Taani kuninganna Margrethe II Foto: SCANPIX

Taani kuninganna Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid) ei kavatse hoogu maha võtta ega troonist loobuda, hoolimata sellest, et ta 16. aprillil saab 70-aastaseks.

Fredensborgi lossis peetud pressikonverentsil sõnas kuninganna, et kavatseb troonil olla niikaua kuni tal selleks jõudu ja tervist jätkub, kirjutab Iltalehti.

Ajakirjanikud uurisid, mida kuninganna oma elult veel ootab.

«Tahaksin elada 100-aastaseks, kuid kahtlen, kas elan. Nimelt olen ma kirglik suitsetaja ning see on avalik saladus,» lausus Margrethe II.

Margrethe II tõusis Taani troonile 1972. aastal. Pärast teda saab troonile ta vanem poeg, kroonprints Frederik.

Kuninganna on kindel, et Taanis säilib monarhia ka ta poegade ja lastelaste eluajal.

Printsess Margrethe sündis 16. aprillil 1940 Amalienborgi lossis Kopenhaagenis kroonprints Frederiki ja kroonprintsess Ingridi esimese tütrena. Kuna tema vanaisa, kuningas Christian X oli sellel ajal ka Islandi kuningas, sai printsess viisakusavaldusena Islandi nime Þórhildur.

1. aprillil 1955 kinnitati Margrethe ametlikult troonipärijaks. Oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval, 16. aprillil 1958 anti printsessil koht riiginõukogus ning kuninga puudumisel istungitelt asendas Margrethe teda eesistuja kohal.

1960 – 1961 õppis Margrethe Cambridge'i ülikoolis eelajaloolist arheoloogiat, 1961 – 1962 Aarhusi ülikoolis, 1963 Sorbonne'i ülikoolis ja 1965 Londoni majanduskoolis politoloogiat.

10. juunil 1967 abiellus printsess Margrethe prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat'ga. Laborde de Monzepat sai tiitli Tema Kuninglik Kõrgus Taani prints Henrik ning tema eesnimi Henri muudeti Taani-päraselt Henrikuks.

Kuninglikul paaril sündis kaks poega, Frederik (1968) ja Joachim (1969). Praegu on neil ka neli lapselast.

Tagasi üles