Täna esitles kirjastus Menu Ervin Abeli elulooraamatut «Ervin Abel. Siin ma olen», mis heidab uut valgust estraadilegendi 54-aastaselt katkenud eluteele.
Raamat Ervin Abelist püstitas kuulsale koomikule paberist mälestusmärgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu autor Kirsti Vainküla ütles, et kirjutamise alguses ei leidnud ta raamatule õiget telge, siis läks aga teatriloolase Kalju Haani soovitusel arhiivi lugema Abeli töökohtade parteiorganisatsioonide koosolekuprotokolle. Ja sealt hakkas lugu hargnema... «Sellistel koosolekutel arutati inimese elu kõiki tahke, ka isiklikke,» selgitas autor. Kogu raamat on kirjutatud oleviku vormis, nii toimub kirjeldatu justkui praegu.
Humorist Priit Aimla, kes tegi 1984. aastal surnud Abeliga koostööd estraadietendustel ja raadio meelelahutussaadetes, ütles, et Abel austas sügavalt estraadi. «Kui ta suutis inimesi naerma ajada, oli ta õnnelik,» ütles Aimla. Abel esines kõikjal Eestis väga palju, võib-olla seepärast on Aimla end tänini tabanud aeg-ajalt mõttelt, et kas tõesti Abelit enam ei ole.
Abeli kaasnäitleja filmist «Siin me oleme» Väino Puura on märtsi lõpul lettidele jõudnud raamatut juba lugenud ja kinnitab, et tundis, kuidas Abel sai raamatu lehekülgedel talle lähedasemaks, justkui sõbraks. Puura arvates on raamatu otsene, mõne arvates ehk kohati liigagi ilustamata käsitlusviis eesti kultuuriloole väga väärtuslik.