Kunstnikud otsivad tuge müstikast

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameeriklanna Meghan Van Alstyne’i performance jäljendab lastemängu.
Ameeriklanna Meghan Van Alstyne’i performance jäljendab lastemängu. Foto: Alar Raudoja

Pärnu kunstnike majas eksponeeritakse 23. aprillini tosina noore kunstniku videoid, installatsioone ja maale, näitus kannab koondnimetust “New age”.


Näitus läheb kokku new age’i gurude õpetusega, et iga hing on siia maailma tulnud arenema ja kogemuste kaudu õppima ning et kohe-kohe on algamas uus ajastu, kus inimkond tõuseb kollektiivselt kõrgemale teadvuse tasemele, aga sellele eelneb kriisiperiood, kirjeldas väljapaneku iseloomu kuraator Sandra Jõgeva.



Tegu on varasema samateemalise väljapaneku edasiarendusega. “Püüdsin sellele näitusele valida Eesti kunstnikest nooremaid ja esialgu ehk vähemtuntuid, peale selle kunstnikud piiri tagant. Mõte oli üllatada selle kooslusega,” tutvustas tulipunase kleidi ja sama tooni auraga Jõgeva.



Nimelt oli näituse avamisel kõigil osalejatel võimalus lasta endast teha aurafoto. Näitusel on eksponeeritud kõigi osalevate kunstnike ja kuraatori aurafotod, mis on tehtud Kirliani meetodil.



“Enamik inimesi, kellest foto tehti, oli sügavalt hämmastunud, kuuldes oma aura kirjeldust. Nad tunnistasid, et kuuldud jutt vastas tõele. Kas tegu on hea psühholoogiaga, mine sa võta kinni,” mõtiskles kuraator.



Vaimne supermarket


“Vaatleme väljapanekul new age’i kui nähtust. Meie ühiskonnas, mis on pea täiesti ateistlik, usuvad inimesed igasuguseid asju,” märkis Jõgeva. Ta toob tõestuseks Lea Altnurme doktoritöö eestlaste religioossusest, mis näitab, et new age on omandamas meil religiooni mõõtmeid ja mõjutamas nii kristlaste kui ateistide maailmapilti.



New age ei ole ühtne nähtus, rõhutas Jõgeva. See pole terviklik uskumuste süsteem, vaid fragmentaarne, ent töötab sellisel kujul väga hästi. New age’i kohta on kasutatud väljendeid “religioosne turuplats” ja “tee ise oma religioon”: inimene läheb poodi ja võtab iga religiooni riiulilt talle sobiva tüki ning paneb selle põhjal omale pildi kokku.



Sandra Jõgeva abil on võimalik taiestest natuke rohkem teada saada ja neid lahti seletada.



Teet Raudsepp dokumenteerib oma pooletunnises videos Tartus tegutsevat üksikut krišnaiiti. “Me teame, et krišnaiidid tegutsevad kollektiivselt, neil on oma maailm ja omad reeglid. Seetõttu mõjub uususundi rituaale järgiv mees topeltvõõralt,” rääkis Jõgeva.



Josephine Wood Inglismaalt on valmistanud omamoodi perversse joogavideo “Vabaduse jooga”, mis on joogavideo paroodia.



Meghan Van Alstyne esitas oma videosalvestise ka näituse avamisel performance’ina.



Van Alstyne mängib lastemängu, milleks on suuga veest õunte püüdmine. Tegemist on lastemänguks muutunud iidse keldi rituaaliga.



Vandenõuteooriad on samuti üks new age’i lemmikteema ja neid esindab oma kahe suuremõõtmelise graafilise tööga kunstnik Jaanus Samma.



Dramaatilised suhted


Kunstnik Mari Prekup on preestri tütar, kelle isa enne õigeusku pöördumist tegeles okultismiga. Prekupi kujutatud makett on lapsepõlvemälestus lihavõttepühadest – ajast, kui isa ordineeriti preestriks. Samal õhtul saabusid kaasokultistid reeturi üksi kodus olevatele lastele needust peale panema. Ukse taga oli tapetud kass koos okultsete märkidega.



Vanemate teemaga tegeleb ka kunstnik Maigi Magnus, kes on välja pannud kineetilise skulptuuri “Ema mängib surnut”. See on samuti seotud tema lapsepõlvemälestusega, kus ema võttis kätte ja mängis surnut, nii et laps sellest hüsteerikasse sattus. See on vihje new age’i liikumisele, mis tegeleb Jõgeva hinnangul palju laste ja vanemate vaheliste suhete uurimise ning perekonna karmaga.



Liisi Eelmaa dokumentaalfilm “Õnnekeeks” on new age’i suhtes kriitiline ja väga isiklik. Autor on filminud oma korteris kolme peidetud kaameraga ema, kes üritab teda sundida tegema Jeruusalemma keeksi. Emal on peos Jeruusalemma keeksi juuretis ja selle tegemise õpetus, mis on omamoodi uusmütoloogiline rituaal. Väidetavalt toob keeksi tegemine inimesele ja tema perele head õnne.



Kunstniku ema näol on ilmselt tegu fanaatikuga, oletas Jõgeva. “Sellised “õnnetoovad” uskumused on Eesti ühiskonnas küllaltki levinud, et kompenseerida igapäevaelu puudujääke. Sukeldutakse new age’i ning makstes kõikvõimalike esoteeriliste teenuste eest, tuuakse kellelegi raha sisse,” kommenteeris kuraator.



Karmavõlg ja kirjandus


Näitusel on esindatud väga paljud new age’i aspektid. Sandra Jõgeva meelest on new age’i teemal ühiskonnas suur roll. See on olulisem, kui meile meeldib mõelda. 21. sajandi esimese kümnendi lõpus valitsevad apokalüptilised meeleolud. Keskkonnakatastroofid, jõuvahekordade muutumine maailmapoliitikas ja globaalne majanduskriis annavad selleks põhjust. Ja nagu alati segastel aegadel, otsivad inimesed, nende hulgas juba olemuslikult ebakindla ühiskondliku staatusega kunstnikud, tuge müstikast ja alternatiivsetest maailmanägemise viisidest.



New age’i võib vaadata kui näiteks sulamit iganädalasest joogatrennist, taassünniõpetusest, usust nõidadesse, sensitiividesse ja auratransformatsiooni.



Jõgeva on välja pannud ajutise raamatukogu new age’i kirjandusega, kust saab teoseid laenutada: kes võtab raamatu ja tagasi ei too, see riskib karmavõlaga. “Tuleb uus ajastu ja see nõutakse teilt intressidega sisse,” lisas Jõgeva.



Näitusel osalevad kunstnikud Teet Raudsepp, Liisi Eelmaa, Josephine Wood (Inglismaa), Rene Reinumäe, Maigi Magnus, Meghan Van Alstyne (USA), Mari Prekup, Demodictus, Cecilia Flores (Tšiili), Jaanus Samma ja Mai Sööt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles