Briti saartel söödi konnakoibi varem kui Prantsusmaal

Konnakoivad

FOTO: Wikipedia.org

Briti arheoloogide sõnul söödi konnakoibi Briti saartel varem kui Prantsusmaal.

Ajalooliselt on konnajalgade söömist seostatud Prantsusmaaga, edastab The Telegraph.

Megaliitehitise Stonehenge juures väljakaevamisi teinud teadlaste arvates sõid Briti saarte iidsed elanikud konnajalgu 8000 aastat varem kui Prantsusmaa kunagised hõimud.

Arheoloogide sõnul leidsid nad konnakoibade jäänuseid, mis viitavad konnajalgade söömisele.

«Klišee, et amfiibide koivad on Prantsuse delikatess, sai ümber lükatud,» teatasid uurijad.

Kiviaja Briti saartel söödi neid tuhandeid aastaid varem.

Arheoloogid leidsid söestunud konnakoibade jäänuseid selle aasta aprillis Wiltshire`is toimunud väljakaevamisel. Arheoloog David Jacques saatis leiud Londoni loodusmuuseumi teadlastele uurimiseks.

Uuring oli sealsete teadlaste jaoks üllatav. Paljastus, et arheoloogid olid leidnud konnajalgade jäänused. Konnad olid ära söödud millalgi ajavahemikul 6250 – 7596 eKr.

«See oli üllatav. Stonehenge`i piirkonna elanikud sõid kõike, mis liikus. Seni aga puudusid meil andmed, et konni oleks söödud,» selgitas Jacques.

Ta lisas, et kiviaja inimesed sõid konnajalgu, kuna need olid suured ja mahlased ning tegemist oli tollase kiirtoiduga.

Populaarne

Tagasi üles