Millal ja millest aprillinaljad alguse said?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna 1. aprillil, rahvusvahelisel naljapäeval visatakse paljudes riikides avalikult nalja.
Täna 1. aprillil, rahvusvahelisel naljapäeval visatakse paljudes riikides avalikult nalja. Foto: PhanterMedia/Scanpix

Tänasel rahvusvahelisel naljapäeval, 1. aprillil visatakse paljudes riikides avalikult nalja.

Siiski ei ole täpselt teada, kuidas see traditsioon alguse sai, kirjutab Live Science.

Kuid on teada, et keltidel ja vanadel roomlastel oli vembuviskamise festival. Esimesed ülestähendused naljapäeva kohta pärinevad Euroopast ja keskajast.

Ajaloolaste sõnul võib naljapäeva jälgi leida ka Rooma mütoloogiast, eriti saagijumalanna Cerese ja ta tütre Proserpina kohta käivatest lugudest.

Surnute jumal Pluto röövis Proserpina ja viis ta allmaailma. Tüdruk hüüdis oma ema, kuid Ceres kuulis ainult oma tütre hääle kaja ning otsis teda tulutult taga.

Sellised «tühja tuule tallamise» lood said hilisematel sajanditel Euroopas väga populaarseks.

Kõige kuulsam 1. aprilliga seotud lugu pärineb 16. sajandist, kui juliuse kalender vahetati gregoriuse kalendri vastu. Juliuse kalendris oli uus aasta liikuv püha, mis jäi 25. märtsi ja 1. aprilli vahele. Kuid gregoriuse kalendris tõsteti uue aasta algus 1. jaanuarile.

Nende üle, kes sellest muutusest teadlikud ei olnud või sead teadlikult eirasid, hakati nalja heitma.

Prantsusmaal hakati vana kalendri pooldajate üle nalja viskama sellega, et nende seljale kinnitati kala. Kala saanu oli Poisson d`Avril (aprillikala).

Kuid kalendriteooria ei selgita siiski, miks 1. aprilli naljategemine kogu Euroopas levis.

Šotimaal tuntakse aprillinalju nime all «gowks», mis on kohalikus slängis kägu. Šotlased püüavad naljapäeval panna üksteise seljale silte «löö mind».

Kuid kurioosseid asju leiab ka tänapäevast. Näiteks 1957. aastal lasi BBC eetrisse dokumentaalfilmi, mis rääkis Šveitsi farmeri enda kasvatatud spagettidest. Filmis oli näha puudelt makaronisaaki korjavat perekonda. Spagetinali valiti sellepärast, et veel 1950. aastatel oli Suurbritannias Itaalia tüüpilised toidud eksootilised. Filmi vaatajad läksid nalja õnge ning paljud helistasid BBCsse, et kust nad endale spagetipuud osta saaksid.

2009. aasta 1. aprillil aga kutsus Google inimesi üles liituma Marsi uurimise ekspeditsiooniga.

Igatahes soovitavad elukutselised naljaviskajad täna ettevaatlikud olla ning mitte uskuda kõike, mida kuuldakse või nähakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles