Kreekast leiti hellenistliku perioodi ostukeskus

Kreekast leiti hellenistliku perioodi ostukeskus Foto: wikimapia.org

Arheoloogid leidsid Kreekast Egeuse mere rannikult Argilosest iidse ostukeskuse jäänused.

Tegemist on 2500 aasta taguse ehitiste kompleksiga, edastab Live Science.

Iidne sammasterida kulgeb 40 meetri pikkuselt. Kunagi oli seal seitse ruumi, mis olid poed.

Arheoloogide sõnul on tegemist hea arhitektuuriga paigaga. Sealt leiti palju münte, nõujäänuseid ja muid igapäevaelus kasutatud asju.

«Selliseid sammastikke rajati hellenistlikul perioodil  3. – 1. sajandini eKr. Varasemad näited on väga haruldased. Argiloses asuvad on seni vanimad näited nendest Põhja-Kreekas. Need on tõeliselt unikaalsed,» sõnas Kanada Montreali ülikooli teadlane Jacques Perrault.

Perrault on väljakaevamiste üks juhte. Struma jõest läänes asuv Argilos on iidsest ajast tuntud kui kulla-ja hõbekaevanduste paik.

Teadlaste sõnul asutati linn umbes 665. aastal eKr. See võis olla kõige esimene Vana-Kreeka koloonia Traakia rannikul.

Argilose õitseng langes viiendasse sajandisse eKr. Linna langus sai alguse, kui lähedale rajati uus linn Amphipolis. 357. aastal eKr vallutas Argilose Makedoonia kuningas Philippos II ning deporteeris linna elanikud Amphipolisesse.

Arheoloogide sõnul jäi linn neljandal sajandil eKr lõplikult tühjaks, kuna ka viimased elanikud lahkusid. Väljakaevamised ei ole hilisemate Vana-Rooma ja Bütsantsi ajastute ehitiste jäänuseid nähtavale toonud.

Sammastik leiti sel suvel tehtud väljakaevamistel. Argilose ärikeskus oli merele lähedal, asudes sadamast vaid 50 meetri kaugusel.

Arheoloogideele oli üllatuseks, et ostukeskuse ruumid olid kõik erinevad. See viitas, et ehitis ei olnud linna rajatud, vaid eraviisiline projekt, kus olid erinevad arhitektid.

Arheoloogid loodavad edasistel väljakaevamistel Argiloses veel palju huvitavat leida.

Kolme meetri sügavune geofüüsiline uuring näitas, et maapinnas on veel ehitiste jäänuseid.