Mänguarvustus: Silent Hunter V

«Silent Hunter V: Atlandi sõda»

ehk edaspidi SH5, Ubisofti järjekordne allveesõja simulaator lekib nagu torpeedotabamuse saanud tanker.

SH5 viib mängija Põhja-Atlandi terashallidesse lainetesse, ülesandeks liitlastega halastamatu allveesõja pidamine. Missioonid hõlmavad konvoide ründamist, sõjalaevade hävitamist, tapahimuliste allveelaevahävitajate eest põgenemist jms. Mängu on lisatud ka käputäis ajaloolisi missioone.

Simulaatorid pole just kõige hõlpsamini omandatavad mängud. Enamasti on neis võimalus realismitasandit reguleerida, nii et lihtsustatud variandiga võiks hakkama saada algaja. Maksimaalsel realismitasemel , so siis kui mäng ei andesta ühtegi mängija vääratust, tunnevad asjast mõnu eksperdid. SH5 lubab mänguraskuse seadistamiseks teha viisteist valikut. Võiks ju arvata, et kui lubada endale piiramatu õhu- ja kütusetagavara, 100 protsenti märki tabavad torpeedod ning muud mugavused, siis läheb vesine sõda nagu lust ja lillepidu.

Nii lihtne see siiski ei ole ja põhjus peitub Rumeenia Ubisofti mängukirjutajates. Nimelt pole mängus peaaegu mingit õppemissiooni. Nojah, kohe alguses küll kästakse paar magavate partidena merepinnal loksuvat Poola kaubalaeva põhja lasta. Kuna need vastu ei hakka ja põgeneda ei püüa, on see lihtne. Märksa keerulisem on aru saada, mida mäng sinult tahab, st kuidas keerulist allveelaeva juhtida ning selle relvastust kõige efektiivsemalt kasutada.

Näpunäiteid antakse vaid niipalju, et 3Ds joonistatud laeva sisemuses tuleb liikuda WASD-klahvidega ja kaamerat keerata hiirega, aga see on selge igaühele, kes mõnd FPS-madinat proovinud. Ainuke abi (tegelikult mõnus funktsioon) on see, et F1 klahviga saad suvalisel hetkel manada ekraanile klaviatuurilaotuse, et kontrollida, mida see või teine klahv teeb. Kuna kasutusel on peaaegu pooled standardklaviatuuri nuppudest, on see spikker hädavajalik.

Nojah, pärast esimest missiooni, poolakate tapmist ja kodusadamasse navigeerimist läheb sõjasõit lahti ja see erineb mõnevõrra varasematest SH osadest. Mängus on nüüd lugu. Ratsutad oma allveepaadi ja sama meeskonnaga läbi sõja. Siinkohal on teraskülma sõjasimusse mõned soojendavad rollimänguelemendid sulatatud. Nagu ikka, pead iseseisva lahingüksuse komandörina ka meeste moraali eest hoolitsema. Ja võib arvata, et nädalateks külma ja niiskesse terassigarisse surutud allveeelaste tuju pole alati kõige parem. Nii võid nendega lobiseda maha jäänud kodustest, toidust või isegi raamatutest ja alguses kidakeelsete allveelaevnike sõnavara muutub rikkalikumaks ning nende tuju tõuseb. Realismi lisaks see, kui madrused hõikaksid vastu Yawohl!, mitte Yessir!, olgu või subtiitritega.

Ehkki mõnevõrra ressursiablas, näeb SH5 hea välja, päikesetõus Vahemerel allveelaeva tekitornist vaadatuna võtab hinge kinni. Kui seda saaks vaid öelda mängu kasutajaliidese kohta. Miks peab üks allveelaevakapten meeleheitlikult nuputama, kuidas saaks mõnegi mehe tekikahuri taha saata, kui hallide pilvede vahelt pudeneb eskadrillide kaupa tapahimulisi sööstpommitajaid? Juhmid tüübid nagu ei saaks su käskudest aru või siis ignoreerivad neid. Rumeenia Ubisofti poisid poleks vist nagu kuulnudki, et vanal heal ajal riputati selle eest raa otsa!?

Graafikamootor läheb ka endaga sageli sassi nagu süvaveepommidest segi raputatud valaskala. Küll näeb mängus kummuli ja nina peal seisvaid allveelaevu, sukeldunud U-Booti tekil muretult sagivaid või Jeesuse kombel mööda vett jalutavaid meremehi ja muud paranormaalset. «I want to belive!» hüüaks Mulder siinkohal, meie teised aga teeme siinkohal niisuguse žesti.

Kokkuvõtteks: II maailmasõja simulaatoris peaksid su käed värisema ja külm kleepuv higi mööda turja nõrguma hirmust süvaveepommide ees ja murest oma vastase hüdrofonide hirmus sositavate meeste pärast. Selle asemel tabavad needsamad tunded sind jõuetus raevus SH5 katkise kasutajaliidese ja bugise koodi tõttu. Kõrgeimal raskusastmel saab selle mänguga hakkama vast lahinguis karastatud allveelaevaentusiast, aga filmi «Das Boot» korduv vahtimine sind siin ei aita. Ja pealegi oli raamat palju parem kui film. Eksperdid mängivad edasi SH3 ja SH4, allveesõja uustulnukale pole SH5 just parim viis uue žanriga tutvumiseks. Ehkki Ubisoft on paranduspakette välja lasknud, lekib SH5 kohati ikka veel nagu torpeedotabamuse saanud tanker.

SH5 saab mängida ainult arvutil. Selleks vajalik miinimumkonfiguratsioon:
CPU: Intel® Core2Duo® E4400 või AMD® Athlon^TM 64 X2 4000+
OP: Windows XP, Vista või 7
RAM: 1 GB (XP) / 2 GB (Vista)
Videokaart: 256 MB DirectX 9.0c (ATI® Radeon HD2600/GeForce® 8800 või parem)

Lisaks, nagu kõik Ubisofti viimase aja mängud, tahab SH5 käivitumisel ja kogu mängimise ajal ühenduses olla Ubisofti serveriga (piraatlushirm, mis muud). See tähendab, et kui sul on nõrk või katkev netiühendus, siis unusta see mäng ära.

Summarsed punktid: 5/10. Mängu andis testimiseks Gamestar.