Filmimuuseum näitab Leida Laiuse meenutuseks „Ukuaru“

Filmimuuseumis meenutab Leida Laiust ja filmi "Ukuaru" üks peaosatäitjatest Elle Kull. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Pühapäeval 28. märtsil kell 15 näitab filmimuuseum Maarjamäe lossi kinosaalis Leida Laiuse sünniaastapäeva puhul tema filmi „Ukuaru“, meenutusi jagavad peaosatäitja Elle Kull ja filmi kunstnik Imbi Lind.  

Eesti filmiajaloo üks väljapaistvamaid režissööre Leida Laius oleks sel reedel tähistanud oma 87. sünnipäeva.

„Ukuaru“ (1973) oli üks Leida Laiuse südamelähedasemaid filme. Veera Saare samanimelise romaani põhjal kirjutas stsenaariumi Mats Traat ja muusika Arvo Pärt. Suurepäraste rollisooritustega tõusevad esile peaosatäitjad Elle Kull (Minna) ja Lembit Ulfsak (Aksel). Minna isa rollis võib näha legendaarset Jüri Järvetit.

Tegevus käivitub 1930. aastate Eestis. Niisamahästi võiks tegevus toimuda tänapäeval, sest inimeste valikud ajas sageli ei muutu.

Filmi peategelane Minna on jõuline isiksus, sihikindel, puhaste tunnetega ja elurõõmus naine. Vaese metsatöölise tütrena rügab ta koos isaga tööd teha. Tedagi on ootamas raskest tööst muserdatud vanemate saatus.

Filmi algul seisab Minna valiku ees. Tal on võimalus saada jõuka Keldriaugu talu perenaiseks. Hüljates Keldriaugu peremehe pakutud materiaalsed väärtused ja valides metsatöölise Aksli, kelle ainsaks varanduseks on pill, teeb Minna esimese otsustava sammu teel sõltumatusele. Järgneb loobumine üsna kindlustatud elust ämma-äia katuse all ja suundumine kaugesse mahajäetud tallu Ukuarule.

Ukuaru lähedal metsas on allikas, millesse vaatamine andvat inimesele teada, mida ta elus on valesti teinud. Allikas on üks filmi läbivaid kujundeid. Minna tegelaskujust ilmub eesti naise koondportree läbi aegade. See film on kummardus eesti naistele ja nende sisemisele ning välisele jõule, mis on aidanud neil läbi eluraskuste nii iseend, perekonda kui meest parema tuleviku poole viia.

2006. aasta sügisel asutatud filmimuuseum on kujunemisjärgus muuseum, mille kogudes on kostüüme, rekvisiite, Eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat; suurim hulk materjali puudutab legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm. Peale kogumise ja säilitamise tegeleb muuseum Eesti filmikunsti tutvustamisega teemanäituste ja ürituste kaudu.  

Filmi saab vaadata tasuta.