Kanal 2 selle kevade esimene «Võsareporter» jutustas mahlaka loo praegusel ehitusturul valitsevast filosoofiast.
«Võsareporter» ajas taga võlgu jäänud ehitusfilosoofi
Lugu oli saatejuhi Peeter Võsa sõnul lihtne nagu «Kalevipojas»: noor mees Lauri läks ehitusele tööle, lepingut ei sõlminud, käis mitu nädalat tööl ka, kuid raha jäi saamata. Suusõnaline jutt oli olnud viiskümmend krooni tunnist.
Laurile tuli võla välja nõudmisel appi tema ema, proua Liivi, kes rääkis Võsareporterile, et lisaks palgale kandis poiss seoses töölkäimisega ka muid kulusid.
«Ostsin talle uued kindad - 250 krooni, nüüd on kõik värvised - tuleb ära visata!» Ära on lörtsitud ka kallid dressid ja tossud, mille eest ema hüvitist tahab saada.
Võlgu jäänud tööandjalt ootab raha ka küborgi pilguga mees Raigo, kes soovitas ekraanilt otse: «Pane ennast põlema. N...i sa põgened meie eest, nagunii saame kätte.»
Tööandja oli vahepeal saatnud vaid SMS'i, mis teatas lühidalt: «Sai öeldud selge sõnaga, et raha saab siis, kui laekub kliendilt.» Lisaks arvas võlgu jäänud ehitusärimees, et mingi musta töö vastu võtnud mehe saamata jäänud palk küll uudiskünnist ei ületa.
Firma aadressiks oli märgitud tavaline Mustamäe korter, kuhu Võsapetsiga kohale mindi. Küll tulemusteta.
Edasi mindi objektile, et ehk õnnestub sealt kedagi tabada. Ehitusjärgus maja ümbert aga ei leitud isegi metslooma jälgi.
Lõpuks saadi ehitusfilosoof Marko Salumäe telefoni teel kätte.
«Eks iga asi võtab aega. Ega mina ka selle objektiga rikkaks saanud,» nentis tööandja Marko väsinud toonil. «Praegu on kõigil väga raske, pole minulgi kerge olnud.»
Võsareporter tegi ettepaneku kokkusaamiseks, kuid seda huvi mehel ei olnud. Võla tehtud töö eest lubas mees aga õiendada kolme kuu jooksul. Küll pidas ta lõhutud riiete eest nõutud seitset tuhandet krooni tühja koha pealt nõutud rahaks.
«Ega meil kellelgi pole lihtne tänasel päeval, kuid võlad ja vähe raha ei tähenda, et inimlikkus kaduma peaks,» võttis Võsareporter loo kokku.