/nginx/o/2013/10/10/2531264t1h1086.jpg)
Mumifitseeritud pea, mis arvatakse kuuluvat Prantsuse kuningale Henri IV, ei pruugi üldse tema oma olla.
Geneetik: mumifitseeritud pea ei pruugi kuuluda Prantsuse kuningale Henri IV
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid eraomaniku kätes olevale pea järgi 2010. aastal näorekonstruktsiooni ja siis arvati, et tegemist on just selle kuningaga, edastab Daily Mail.
Henri IV valitses Prantsusmaal 1589 – 1610, mil ta tapeti.
Legendi järgi võeti kuninga surnukeha 1793. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal kirstust välja ning pea eemaldati.
Nüüd tehti peale DNA-test, mis on vastuolus varasemate uurimistulemustega.
Belgia Leuveni ülikooli teadlased eesotsas geneetik Jean-Jacques Cassimaniga leidsid, et pea DNA ei sobi kokku kuningas Henri IV sugulaste ja järglaste jäänustelt võetud DNAga.
«Selleks, et seda lõplikult kinnitada, oleks vaja ka praegu elavate järeltulijate DNAd. Peast saadi siiski liiga vähe DNAd, et see ei võiks olla kuningas Henri,» lisas Cassiman.
Kuningas Henri IV oli kuni 1589. aastani Navarra kuningas. Kui Prantsuse kuningas Henry III tapeti, sai temast Prantsusmaa kuningas.
Olles protestant, oli tema kuningaks saamine katoliiklikul Prantsusmaal komplitseeritud.
Lõpuks astus ta katoliku usku ning tema suust kõlas ka kuulsaks saanud lause «Pariis väärib missat».
Salamõrtsukas tappis Henri IV 1610. aastal. Ta maeti Pariisis Saint Denis basiilikasse. Ajalooallikate andmetel avati ta kirst 1793. aastal, kui revolutsionäärid hävitasid endiste monarhide surnukehi.
1800. aastate alguses tehti rüüstatud hauad uuesti korda ja suleti. Selle tõttu ei ole kindlaid andmeid, kas nimetatud pea on Henri IV oma või mitte.
2010. aastal teatas Prantsusmaa arheoloog Philippe Charlier, et mumifitseerunud pea kuulub Henri IV. Seda näitas krimiuurimise meetoditel põhinev uurimine. Võrdluseks võeti nii pea kui ka sellest kuningast tehtud maalid.
Cassimani uuring seda aga ei kinnitanud. Ta võttis aluseks Y-kromosoomi. Nad ei leidnud sarnastust peast saadud DNA ega selle kuninga kolmelt järglaselt saadud DNA vahel. Kuna tegemist oli esialgse uuringuga, siis ei välistatud, et edasised uuringud võivad hoopis teise pildi anda ning tegemist võib ikkagi olla selle kuninga peaga.