/nginx/o/2008/07/31/61286t1h6887.jpg)
Kreekast leitud 2000 aasta vanune «arvuti» aitas ennustada päikese- ja kuuvarjutusi ning ka olümpiamängude tsükleid jälgida.
Kreeklaste «arvuti» aitas olümpiamängude tsükleid jälgida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvuti» kannab nime Antikythera mehhanism ja see leiti rohkem kui sada aastat tagasi ühelt Rooma-aegselt laevavrakilt Antikythera saare lähistelt, kirjutab Daily Mail.
See seade on astronoomiline kalender, mille abil ennustati Päikese ja Kuu positsioone taevavõlvil. Lisaks arvutati sellega ka 365-päevast kalendrit, kuutsükleid, kuu- ja päikesevarjutusi ning olulisemate tähtede liikumist taevavõlvil.
Uurijate arvates aitas see ka jälgida nelja aastaseid olümpiamängude tsükleid.
«See mehhanism on keerulisem, kui järgneva 1000 aasta jooksul leiutatud tehnilised asjad. Kõige üllatavam ehk oli see, et selle abil jälgiti ka olümpiamängude nelja aasta pikkuseid tsükleid,» sõnas Cardifi ülikooli astronoom Mike Edmunds.
Antikythera mehhanism valmis umbes 100 e.kr. See koosnes enam kui 30 hammasrattast, mis moodustasid kellamehhanismi. Mehhanism paiknes puukastis mõõtmetega 31,5 x 19 sentimeetrit, oli kümme sentimeetrit paks ning tal oli kaks kellasarnast sihverplaati kummalgi küljel.
Lisaks eeltoodule oli mehhanism võimeline arvutama ka niinimetatud kuuanomaaliaid ehk ennustama Kuu näivat liikumiskiirust taevas erinevatel ajahetkedel, mis tuleneb Kuu elliptilisest orbiidist ümber Maa.
Mehhanismi uurinute sõnul võisid kreeklased veel mitmeid keerulisi mehhanisme leiutada, kuid Antikythera mehhanism on ainus seesugune säilinud ese.
Antikythera mehhanismi rekonstruktsioon asub Ateena rahvuslikus arheoloogiamuuseumis.