Miks emad poisse memmekateks kasvatavad?

Kas emad muudavad poisid saamatuteks? Foto: Panther Media/Scanpix

Noored mehed on järjest õrnemad ja saamatumad, lausa memmepojad, kostab kriitilisi märkusi siit-sealt. Äkki oleme selles ise süüdi?

Selles, miks mõned mehed lapsikuks jäävadki, miks nad otsustada või vastutada ei suuda, on sageli süüd ka kasvatusel. Kuidas siis kasvatada üht poisiklutti nii, et temast kunagi ka vastutusvõimeline mees sirguks?

Veebileht Kleo.ru toob ära neli peamist viga, mida poiste kasvatamisel ikka ja jälle tehakse. Kas nõustud või arvad, et see nii ei ole?

Liiga palju armastust

Ema deviisiks on: elu on nii õudne! Ja just sellepärast viibki ta lapse käekõrval kooli, vaat et viimase klassini välja. Mõte lapse üksi koju jätmisest tekitab emas õudu.

Omapäi ja iseseisvalt lubatakse linna peale minna alles teismelistel, sama on ka üksi koju jäämisega. Aga siis võib juba hilja olla.

Teismeline poiss on juba harjunud, et tema kõrval on alati keegi naisterahvas (ema, lapsehoidja, vanaema, tädi jne), kes igal hetkel kõik probleemid lahendab. Seda harjumust on raske muuta.

Normaalne oleks laps aeg-ajalt üksi koju jätta 6-7-aastaselt. Paar aastat koolis käinud laps peaks õppima orienteeruma linnas ja koduümbruses, et ise koolist koju tulla või huviringi minna.

Pidev kodune teenindamine

Loomulikult oskab ema pojast paremini riideid pesta, triikida, süüa teha ja koristada. Sellepärast ta neid asju pojale ei õpetagi. No ja milleks - küllap leiab ta kunagi endale naise, kes varem või hiljem need kohustused enda peale võtab.

Nõnda harjubki tulevane mees nõudma puhtaid sokke, triigitud särke ja maitsvaid õhtusööke. Seda täiesti iseenesestmõistetavalt ning naisele aitähhigi ütlemata.

Alustada saab aga pisiasjadest. Palu pojal pliit sisse keerata, triikraud seina torgata, pesu õue kuivama viia - need kõik on tähtsad pisiasjad, mida laps rõõmuga teeb, eriti kui ema selle eest siiralt kiidab.

Lapse võib saata poodi mõne vajaliku toiduaine järele või paluda tal osaleda mõnes muus koduses toimetuses. Las ta teeb midagi valesti, parem on parandada vigu lapseeas, kui hiljem poputada neljakümnest abitut meesterahvast, kelle naine on juhtumisi haigeks jäänud ning kogu majapidamine on kaose äärel.

«Ma tean paremini!»

Kahtlemata on ema või mõni teine täiskasvanu ettenägelikum ja oskab näha tagajärgi. Kuid kes ja millal õpetab poisile oma valikute eest vastutama?

Ema tohib lubada lapsel vigu teha ja tunnetada, mida eksimine endaga kaasa toob. Sekkuda tasub vaid siis, kui eksimus võib lõppeda fataalselt.

Töö ei riku meest

Isegi kui teie pere on majanduslikult kindlustatud, ei tähenda see, et tulevane mees ei peaks õppima tööd tegema. Iseseisva tööga teenitud rahal on hoopis teine mekk, kui vanemate antud taskurahal.

Kuigi see pole lihtne, tasub aidata noorel leida endale ajutine töö ning õpetada talle näiteks seda, kuidas tööandjatega rääkida tuleb. Kindlasti tuleks last varakult harjutada teadmisega, et ükski töö pole häbiväärne, pigem on seda oskamatus tööd teha.

Paraku rõhutavad mõned lapsevanemad, et eelkõige on oluline kõrge sotsiaalne staatus, seades sellega tulevase täiskasvanu ootused väga kõrgele.

Ühel heal päeval võib see lõppeda nii nagu sageli juhtub: mees kaotab kõrgepalgalise töökoha ning ei mõtlegi midagi lihtsamat asemele leida. Naine samal ajal rabeleb aga kodu, töö ja laste vahet, ning depressioonis mees istub õllepurgiga kodus diivanil.

Kogu eelöeldu võib kokku võtta ühte lausesse: ei tasu poissi lõa otsas hoida. Täiskasvanuks saamine on valuline protsess ning miskipärast kipuvad emad just poegadele seda teekonda pehmendama.

Tasub aga meeles pidada, et kordi valusam on õppida oma vigadest siis, kui ema enam kõrval ei ole.