Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Leonardo da Vinci ennustus: maailmalõpp saabub 4006. aastal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Leonardo da Vinci «Püha õhtusöömaaeg»
Leonardo da Vinci «Püha õhtusöömaaeg» Foto: Wikipedia.org

Vatikani uurija Sabrina Sforza Galitzia sõnul ennustas kuulus Itaalia renessansikunstnik ja leiutaja Leonardo da Vinci, et maailmalõpp saabub 1. novembril 4006. aastal.

Sforza Galitzia sõnul vihjab sellele da Vinci fresko «Püha õhtusöömaaeg», kirjutab Times Online.

«Jeesust ja ta jüngreid kujutavasse teosesse on peidetud mitu matemaatilist ja astroloogilist mõistatust. Da Vinci on sinna peitnud daatumid 21. märts ja 1. november 4006. Märtsis algab ülemaailmne veeuputus, mis lõppeb 1. novembril. Siis alustavad inimkonna ellujäänud liikmed puhtalt lehelt,» selgitas uurija.

Uurija jätkas, et tegemist ei ole kirjanik Dan Browni väljamõeldud da Vinci koodiga, vaid tõelise da Vinci koodiga.

Sforza Galizia uuris ka Prantsuse kuningale Louis XIII kingitud  seinavaipa, mis valmis da Vinci kuulsa, Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale tehtud fresko järgi.

Teadlase kinnitusel näitas nende kahe kunstiteose võrdlus, et da Vincil oli oma salakood, milles ta kasutas ladina keele 24 tähte, millest igaüks tähistas ühte tundi ööpäevas.

Sforza Galizia arvates pidi geenius da Vinci oma mõtteid ja tähelepanekuid varjama, kuna ta elas keerulisel ajajärgul.

«Püha õhtusöömaaeg» valmis da Vincil 1498. aastal. See teos restaureeriti ajavahemikul 1978 – 1999.

2003. aastal ilmus USA kirjaniku Dan Browni sulest raamat «Da Vinci kood». 2006. aastal aga Tom Hanksiga peaosas samanimeline film.

Browni arvates ei ole «Püha õhtusöömaajas» Jeesuse paremal käel mitte apostel Johannes, vaid Maarja Magdaleena, kes kandis Jeesuse last.

Katoliku kirik mõistis nii romaani kui ka filmi hukka, öeldes, et need on ajalooliselt valed ning  kirikut teotavad.

Tagasi üles