Lapse karistamine on vajalik!

Laps nutab. Foto: SCANPIX

Sotsiaalministeerium tahab lapsevanemale seadusega keelata lapse löömise. Uurisime, mida arvavad taolisest seadusest Elu24 lugejad?

 

Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lastekaitseseaduse parandust, millega sätestataks selgelt, et laste kehaline karistamine on keelatud.

Ministeerium kavatseb seadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.

Menulaulja Jaagup Kreem ütles näiteks samal teemal Õhtulehele antud intervjuus järgmist: «Vitsa olen lapsena saanud ja meenutan seda tänutundega.»

Ühe korra on Jaagup endagi lapsele vitsa andnud. «See on loomulikult viimane abinõu, kui sõnad enam ei aita,» tunnistab mees. 

Riigikogulane Igor Gräzin sai isa käest aga hoobi vastu põske veel isegi 19-20-aastaselt, kui tarvitas õpilasmalevast naastes roppe sõnu. Gräzin arvab, et õpetajatel peaks koolis olema õigus poisslapsi karistada. 

Mida arvavad laste peksmisest aga Elu24 lugejad:

Kati: Väike laks pepule või väike hirmutamine paneb lapse tegutsema. Mõistuspärane karistamine on vajalik! Iga lapse puhul vaid hea sõna ei aita. Kõik oleneb muidugi ka kasvatusest ja last ümbritsevast keskkonnast.

Suur: Ma olen ka lapsena paar korda vitsa saanud ja asja eest. Ei arva, et mu vanemad sellepärast nüüd haiged ja väärastunud on. Ega nad mind vigaseks ei peksnud ja mitte väga tugevalt.

Mees: Ärge ajage lolli juttu - mida kibedam vits seda armsam laps, see on nii olnud aegade algusest peale ja nii ta ka jääb.

Ise veel laps: Kui laps lausa küsib vitsa, siis ta ka peab seda saama. Laps räägib siis, kui kana pissib. Ei ole nii, et käib ja segab vahele, kui suuremad inimesed juttu ajavad. Igal asjal on oma kord. Vot nii kasvavadki head ja eeskujulikud lapsed.

Vil: Mina olen osaliselt vägivalla poolt... Üks või kaks vitsahoopi ei tee kellelegi liiga ega ei teki mingi traumat... Aga seda tuleks rakendada ainult, kui laps on korduvalt mingi asja vastu eksinud, mida on proovitud enne sõnadega selgeks teha aga tulutult.

Nada: Vitsa antakse üldjuhul sellepärast, et hoolitakse mõne tulevikust.

Võiksolla: Ma sain ka omal ajal emalt ikka päris viisakalt päevast päeva vitsa ja rihma. Aga nüüd võin öelda emale suur aitäh, kuna sellise suhtumisega on ta mu vaimselt ette valmistanud selliseks keskkonnaks, nagu meil praegu on! Päeva lõpus on need inimesed su vanemad ja laps pikka viha ju ei pea! Nii et minu arvates, mõni vitsahoop peaks ikka olema!

Vanaema: Tutistamine on juba liiast ja lapsele alandav, vits on vana ja väärikas vahend. Kui korra-kaks on sääripidi saanud, pole tavaliselt rohkem vajagi.

Kivipallur: Ning väide, et hea laps kasvab vitsata, on tegelikult tõsi ju. Heale lapsele polegi vaja vitsa anda. Halvale on. Ning kui anda vitsa siis võib ta veel heaks muutuda... 

Axe: Vaadates praegust ühiskonda, siis pole kahtlustki, et on lapsekasvatuses vaja karmi kätt! Peksmine pole mingil juhul õigustatud, kuid üks kerge vitsahoop ei ole küll kellelegi kunagi halba teinud. Olen elus ühe korra vitsa saanud ja sain asja eest, ei nurise.

Pilvekesed: Need inimesed, kes ütlevad et lapsele ei tohi vitsa anda, elavad ikka kuskil pilveriigis. Ma ei mõtlegi, et sa juba kooliskäivale lapsele rihamaga mööda jalgu virutad, aga kui su nelja-aastane ikka ei kuula üldse sõna ja sa talle natuke pepu vastu lööd, siis selles küll midagi halba ei ole.

Mida arvad asjast Sina?