Kõikide näitlejate summa…

, kinohuviline
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Valentinipäev".
"Valentinipäev". Foto: promo
"Valentinipäev"

Osades Julia Roberts, Ashton Kutcher, Jennifer Garner.
Lavastanud Garry Marshall.
2 tundi ja 5 minutit.
Hinnang: väga romantilises meeleolus peaaegu vaadatav.
Vaata kinode kavasid siit.


Mis on ühist Julia Robertsil, Ashton Kutcheril, Jennifer Garneril, Topher Grace'il, Anne Hathaway'il, Jamie Foxxil, Jessica Bielil, Eric Dane'il, Patrick Dempsey'il, Bradley Cooperil, Shirley McLaine'il, Queen Latifal, Tylor Lautneril ja Jessica Albal?

Üldjoontes mitte midagi peale selle, et nad on võrdlemisi tuntud näitlejad ja nende tegemisi võib jälgida romantilises komöödias nimega "Valentinipäev".

Peaaegu kuuajase hilinemisega kohalikule suurele ekraanile jõudnud linateos jutustab kõikide armunute esinduspühaks kujunenud tähtpäeval aset leidvatest sündmustest päikesepaistelises Los Angelese linnas. Lugu, kui seda võib üldse nii nimetada, koosneb segmentidest, mille keskmes on enamasti üks või kaks eelpool mainitud staari. Vahel need episoodid küll põimuvad, kuid mingit tervikut sellest ei moodustu.

Filmi kõige suurem puudus ja tõmbenumber on kahtlemata selle osatäitjad.

Enamiku neist moodustavad kuulsad tegijad, kes vääriksid omaette filmi, mitte ainult väikest osa sellest. Seda võimalust neile loomulikult ei pakuta.

Ilmselgelt lähtusid "Valentinipäeva" tegijad motost, et küll küllale liiga ei tee, ja lõpptulemus saab olla täpselt nii hea, kui on selle koostisosade summa. Raudne loogika, mis filmitööstuses kahjuks paika ei pea.

Üle tosina kuulsuse ühte linateosesse surumine tundub praegusel säästuajal tarbetu raiskamisena, mida ei õigusta isegi tootjate head kavatsused. Linateose hakitus ja staarirohkuse tõttu kindla peategelase puudumine muudavad selle jälgimise üsna vaevarikkaks kogemuseks. Kõige hullemast päästab olukorra paar kavalat süžeekäänakut, mis filmi stsenaristidel on õnnestunud vaatajate lollitamiseks selle käsikirja kirjutada.

Põhimõtteliselt peaks "Valentinipäev" olema kõikide romantiliste komöödiate hoolikalt destilleeritud kontsentraat. Tegelikult aga on see ainult žanrile omaste klišeede lahja kogum, mida ei päästa ka esinduslik näitlejatevalik.

Jääb ainult looda, et linateose vältimatu teine osa, järjekordsele tähtpäevale keskenduv "Vana-aastaõhtu", saab originaalist olema igas mõttes parem. Panustada sellele muidugi väga ei maksaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles