Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Saatan tunneb end Vatikanis nagu kodus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Saatan on Vatikanis end mõnusalt sisse seadnud?
Saatan on Vatikanis end mõnusalt sisse seadnud? Foto: AFP/SCANPIX

Vatikani juhtiva kurjade vaimude väljaajaja sõnul on katoliku kirikus päevavalgele tulnud seksi- ja ärakasutamiseskandaalid selge märk, et seal saatan tegutseb.

85-aastane preester Gabriele Amorth on Vatikani ja katoliku kiriku kurjade vaimudega tegelenud 25 aastat, kirjutab foxnews.com.

Amorthi sõnul on saatan end Vatikanis mõnusalt sisse seadnud ja tunneb end seal nagu kodus.

Ka praegune paavst Benedictus XVI ei pruugi tema haardest pääseda.

«Olen oma karjääri jooksul kokku puutunud 70 000 kurjast vaimust vaevatuse juhtumiga. Need kõik olid saatana kätetöö. Saatan on sundinud paljusid kardinale Jeesust eitama ning piiskoppe saatanakummardajaks hakkama,» lausus Amorth.

Vaimude väljaajaja sõnul saab saatanaga seostada mitmeid Vatikanis aset leidnud surmajuhtumeid.

Amorth tõi näitena Vatikani poolt kinni mätsitud Šveitsi kaardiväelaste juhi Alois Estermanni kummalise surma 1998. aastal. Lisaks Estermannile leiti maha lastuna ka ta naine ning kapral Cederic Tornay.

«Paavst Paulus VI sõnas juba 1972. aastal, et Vatikanis peidab end saatan. Nende surmade varjamine tähendas seda, et saatanal on rohkem võimu kui arvatakse. Vatikan mädaneb seest saatana tõttu,» lisas püha isa.

Vatikan püüdis Estermanni ja Tornay surmajuhtumitega kiiresti ühele poole saada, kuna kardeti laialdast skandaali.  Vatikani uurijate arvates lasi Tornay Estermanni ja ta naise maha ning siis tappis iseenda.

Nüüdseks on teada, et juhtum oli seotud homoseksuaalsusega ning sinna oli segatud ka üks väga kõrge vaimulik, kelle nime mitte kunagi ei avalikustatud. Kinnitamata andmetel oli asjaga seotud ka tollane paavst Johannes Paulus II.

Tagasi üles