Rakvere muusik Bonzo käis koos lavapartner Tõuniga vabariigi aastapäeva puhul Ameerika ühendriikides, kus andis kokku viis kontserti ja kohtas väliseestlaste ülisooja vastuvõttu. Samas on neilt tulemas ka järjekordne helikandja.
Bonzo käis Ameerikas
15. märts 2010, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bonzo ja Tõun esinesid New Yorgis, Washingtonis ja Marylandis ning kogu selle tuuri tulemusena kavatsetakse neid peatselt Ameerikasse tagasi kutsuda.
Kuidas te Ameerikasse pärale jõudsite?
Kui New Yorki kohale jõudsime, siis tabas seda linna kohe metsik lumetorm, nii et lund oli peaaegu sama palju kui siin praegu. See on sealkandis siiski suhteliselt haruldane. Liiklus oli häiritud ja inimesed hämmingus.
Seetõttu ei jõutud meile vastu ja me ootasime lennujaamas poolteist tundi, enne kui Eesti Maja poole teele asusime.
Kui istusime Eesti Majas, siis oli seal selline tore juhtum, et märkasime ajalehes kuulutust, kus teatati, et seal lähedal kuulsas džässikohvikus Blue Note esineb õhtul minu ja Tõuni üks lemmikmuusikuid Bill Frisell, nii et mõistagi me sinna teda kuulama ka suundusime.
Enda esimene esinemine oli New Yorgi ühes suures kirikus, kus peeti vabariigi aastapäeva aktus ja me esitasime mõned isamaalised laulud. Publiku moodustasid põhiliselt väliseestlased. Pärast seda oli vabamas olekus esinemine Eesti Majas pikema programmiga.
Millise mulje jättis kohtumine väliseestlastega?
Sealsed eestlased hoolitsesid meie eest väga hästi ja selles mõttes jäime reisiga rahule.
Olite esimest korda USAs. Millisena see suurriik ennast teile näitas?
Esmamulje New Yorgist oli ehmatav - ümberringi suured pilvelõhkujad, loodus puudus täielikult ja ilm oli ka kehv. Aga edasi läks paremaks.
Näiteks külastasime Brooklynis ühes vene linnaosas sellist toredat kohta nagu stolovaja, kus meid ootasid kelnerid borši ja külma viinaga.
Marylandis hakkas ilm ja ilme paranema ja seal oli ka parem meeleolu, sest märkasime rohkem loodust ja ka arhitektuur oli nauditavam.
Järgmises esinemispaigas Salisburys oli suur ülikool, kus kavas väike filmifestival. Seal näidati ka "Detsembrikuumust". Kuna seal oli suhteliselt vähe eestlasi, siis me esitasime ka ingliskeelseid palu. Esinesime veel Marylandi osariigi pealinnas Annapolises.
Washingtoni osariigis oli kavas üks privaatsem pidu sellises suures mõisalaadses eramajas, kuhu kogunes seltskond väliseestlasi. Tagasiside oli üsna emotsionaalne ja pärast isamaalisi laule tuli nii mõnigi kuulaja meid pisarsilmi tänama.
Nüüd, kui kõikide muusikute unelmateriigis Ameerikas käidud, siis kuidas see kõigi võimaluste maa teile pärast põgusat kohtumist tundus?
Ega meil seal ringivaatamiseks palju aega ei jäänudki. Tundus, et mõned asjad on väga liberaalsed, teisalt oli palju veidrat ka. Näiteks käisime mõnes poes, kus müüdi kõike - alates kitarridest kuni ketassaagideni välja.
Paar päeva oli vaba aega ja siis sõitsime ringi Washingtonis, mille keskus meeldis mulle väga. Seal oli palju rohelust ja madalad majad, sest üksi maja ei tohi olla kõrgem kui Kapitooliumi hoone.
Tore oli ka käia kohalikes bluusibaarides, kus oli täitsa lahe olustik: seal trumpasid nisuvalgete vuntsidega kidramehed üksteist üle, umbes nagu meil käib karaokelaulmine.
Mis enda muusikalises tegevus uut on?
Salvestasime veebruaris Sagadi mõisas uue plaadi materjali valmis koos Tõuni, Argo Toomeli, Rein Joasoo ja Marge Nilleri ning Airi Allveega. Seekord ei laula me jumalast ega isamaast, laulame rohkem naistest. Tõotab tulla selline seksikas, uljas ja ulakas plaat, mis peaks valmis saama aprilli- või maikuus.
Minu jaoks oli see esmakordne kogemus teha plaat nelja päevaga nii-öelda live's valmis ja ma arvan, et ma jätkan seda teed ka tulevikus, et ei peaks kuu aega stuudios istuma. Kokkuvõttes on see palju ausam ja ka odavam variant.
Olete nüüd olnud ka ise kontserdikorraldaja rollis.
Jah, viimati sai korraldada Rakvere spordihallis Marko Matvere mustlasromansside kontsert naistepäeval, enne seda ka hingedepäeva kontsert spordikirikus.
Eks igaüks soovib elama jääda ja siis tuleb erinevaid asju välja mõelda. Mõlemad kontserdid läksid hästi korda: publikuhuvi oli suur ja tagasiside hea.