/nginx/o/2010/03/09/328813t1hfd5c.jpg)
Ministeerium tahab lapsevanemale seadusega keelata lapse löömise.
Kas laps peab kasvama vitsata?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lastekaitseseaduse parandust, millega sätestataks selgelt, et laste kehaline karistamine on keelatud.
Ministeerium kavatseb seadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.
Reporter uuris tavakodanikelt, mida nemad asjast arvavad.
Naida: Kui laps on sõnakuulelik, siis pole vajagi ju karistada. Mina olen vanaaja inimene, aga pole saanud omal ajal ei vitsa ega tutistada. Ja oma tütre puhul pole ka seda vaja läinud.
Reet: Mina arvan, et niiviisi ei saa küll last karistada. Vähemalt mina pole seda küll mitte kunagi teinud ega pea seda õigeks ka.
Kuigi Reporteri kaamera ees ei tunnistanud keegi laste füüsilist karistamist, siis sotsiaalministeeriumi andmetel on see Eestis siiski üsna suur probleem.
Möödunud aastal toimunud uuringu alusel selgus, et 47 protsendi lastevanemate arvates on see üsna loomulik ja et last võib lüüa. Kui küsiti, kas tohib lüüa täiskasvanut, siis oli sellega nõus vaid 6 protsenti täiskasvanutest.
Seega väga primitiivne suhtumine - lüüa tohib nõrgemat, aga mitte võrdset.
Kes on vägivaldsemad, kas mehed või naised?
Paraku selgus, et naised on vägivaldsemad. Selleks on loomulikult mitu põhjust. Naised puutuvad lastega kokku rohkem. Mehed panevad siiski peale enesekontrolli, kuna tunnevad end lapsest tugevamana. Naistel ei teki võib-olla nõrkuse ja tugevuse teadvustamist.
Kuidas siis edaspidi kodus oma üle käte läinud jõnglasi ohjeldada, kes mõistlikku juttu kuidagi kuulata ei taha?
Eks teismelistega ongi raske ning sellest on ka väga paljud psühholoogid kirjutanud. Oluline ongi see, et lastekaitseliit püüab neid kirjutisi praktikas ka õpetada.
Tegelikult on see, mida lapsed suuremalt jaolt teevad, täiskasvanute provotseerimine ja ongi nimme tehtud selleks, et täiskasvanu läheks närvi. On olemas sellised taktikad, kuidas on lapsevanemal võimalik ennast talitseda. Ning kui laps näeb, et tema provokatsioon ei toimi, siis ta lõpetab selle lihtsalt ära. Vähemalt 80 protsenti lastest teeb nii.
Mida arvad Sina, kas lapsed kasvavad vitsata?