/nginx/o/2009/03/04/143190t1hb58b.jpg)
Kihnu kultuuri instituut tähistab emakeelepäeva üritustega nii Pärnus, Tõstamaal, Manijal kui Kihnus.
Emakeelepäeva eel on au sees kihnu kiel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11. märtsil algusega kell 17 on Pärnu uue kunsti muuseumis “Üläljõstmine”, mandril elavate kihnlaste järjekordne videvikutund. Läheneva emakeelepäeva puhul on jututeemaks seekord võõrsõnade kodustamine kihnu keelde.
“Esitleme esimest jagu raamatust “Kihnlasõ emäkiel”, külas on igavene rännumees Ilmar Saar matkamuljete ja slaidiprogrammiga Hawaiist,” tutvustas SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar.
12. märtsil kell 14 tähistatakse emakeelepäeva Tõstamaa keskkoolis. Külaliseks Tartu ülikooli professor murdeuurija Karl Pajusalu, kes annab ülevaate Pärnumaa rannarahva keelekasutusest. Riigikogu liige Mark Soosaar pajatab Tõstamaa ranniku ning Liivi lahe saarte ajaloost vanade merekaartide abil.
Kell 18.30 on murdeprofessor Karl Pajusalu ja legendaarse kihnu keelemehe Theodor Saare poeg Ilmar Saar, samuti Kihnu Kielekoja liikmed emakeelepäeva auks peetaval kihnu keele õhtul Manija saarekeskuses. Juttu tuleb kihnu keele seostest teiste Pärnumaa rannikumurretega.
13. märtsi keskpäevast peetakse Kihnu koolis saare päeva, Kihnu instituudi traditsioonilist üritust, tähistamaks Theodor Saare 104. sünniaastapäeva.
Päeva mahuvad Külli Laose raamatu “Kihnlasõ emäkiel” esitlus, Karl Pajusalu ettekanne kihnu keele ajaloolistest sidemetest Lääne-Eesti, saarte ning Pärnumaa murretega, ristmõjudest rannarootsi ning liivi keelega.
Saare päeval avatakse pidulikult Reene Lease kihnu-eesti elektrooniline sõnastik ning antakse üle Kihnu kultuuriruumi auhind aasta parimale kihnu keele hoidjale ja arendajale. Näha saab Mark Soosaare lühifilmi “Virvega Ahunamual”.