/nginx/o/2008/07/30/60793t1hac18.jpg)
Kui teistel muuseumidel on mitmeid haruldusi, siis USAs Georgia osariigis asuva krimilabori muuseumis on üks haruldus, mida kutsutakse «Ahviks Marsilt».
Krimilabori muuseumi haruldus: «Ahv Marsilt»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud haruldus pärineb 1953. aastast, kui ühed naljaninad viskasid vembu, sõnades, et tegemist on tulnukaga, kirjutab Yahoo news.
Meeste vemp läks esialgu läbi ja olendit serveeriti avalikkusele kui tõendusmaterjali Maa-välise elu kohta.
1950. aastatel oli UFO hüsteeria USAs haripunktis. Seda taibanud, tulid kaks noort juuksurit ja liharaiuja ideele sööta uurijatele ahv ette. Mehed võtsid surnud ahvi, raiusid tal saba maha, ka karvad aeti maha ning looma kehale puistati rohekat värvainet.
Mehed jätsid oma imeviguri 8. juulil 1953. aastal ühe Atlanta maantee äärde, enne aga põletasid leeklambiga asfaldile ringi, nagu oleks seal UFO maandunud.
Juuksurid Edward Watters ja Tom Wilson ning liharaiuja Arnold Payne rääkisid politseile, et nad nägid öösel mingit helendavat objekti maanteele maandumas. Meeste sõnul väljus masinast mitu 60 sentimeetri pikkust olendit, kellest nad ühe kinni püüdsid. Ülejäänud aga põgenesid tagasi oma sõidukisse ning kadusid taevasse.
Politsei pani meeste jutu kirja ja selle kohta tehti raport.
«Sõnum tulnuka kohta levis nagu kulutuli. Hiljem tahtsid nii ametivõimud kui ka õhujõud teada, millega tegemist on ning meie telefon helises vahet pidamata,» meenutas seda juhtumit uurinud politseinik Sherley Brown.
Brown jätkas, et kummalist olendit uurinud loomaarsti arvates ei olnud tegemist Maalt pärit olendiga. Nii USA kui ka välismaa meedia kajastas juhtumit laialdaselt ning olend sai hüüdnimeks «Ahv Marsilt».
Kuid mõnda aega hiljem saadi vembu jälile. Atlanta krimilaboratooriumis töötanud antropoloog Marion Himes tegi kindlaks, et tegemist on siiski ahvi, mitte tulnukaga.
Kust vembu visanud mehed ahvi said, ei ole teada. Watters, Wilson ja Payne tunnistasid oma teo üles ja Watters pidi leeklambiga kahjustamise eest trahvi maksma.