/nginx/o/2007/09/06/3429t1h55d3.jpg)
Teadlased lahendasid mõistatuse, miks isased grislikarud enda selga puude vastu sügavad.
Grislikarude seljasügamissaladus lahendati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske uuringu kohaselt hõõruvad karud selga vastu puud, jättes sellega endast märke teistele karudele ja suhtlemaks nendega, kirjutab BBC.
«Panime tähele, et karud kasutasid aastaid seljahõõrumiseks ainult kindlaid puid, jättes teised puutumata. Jõudsime järeldusele, et see on karude viis suhelda ja sõnumeid edastada,» sõnas Cumbria ülikooli uurija Owen Nevin.
Nevini sõnul on karudel «suhtlemispuude» juures oma kindel rituaal.
«Nad astuvad puu juurde jäetud jälgedesse ja urineerivad. Siis hõõruvad selga vastu puud, pööravad ümber ning jätavad puule kihva ning küüne jäljed. Siis teevad loomad puule «karukallistuse» ja uuesti hõõruvad selga vastu puud,» selgitas teadlane.
Varasemal ajal käidi välja mitmeid teooriaid, miks grislikarud seda teevad. Osa teadlastest arvas, et karud sügasid lihtsalt selga vastu puud, teised, et puude mahl aitab karvadest putukaid peletada ning kolmandad, et karud jätavad potentsiaalsete partnerite jaoks lõhnamärgi maha.
«Kuni siiani polnud meil kindlaid andmeid, millised karud neid puid kasutavad ja miks nad neid kasutavad. Nüüd saime vastuse,» ütles Nevin.
Nevin ja tema meeskond uurisid Kanadas Briti Columbia metsades elavaid grislikarusid.
Teadlased panid kõige rohkem karude poolt kasutatud puude juurde üles digikaamerad, mille käivitasid infapuna sensorid. Lisaks said karud niinimetatud satelliitkraed.
Kaamera salvestus näitas, et puid kasutasid suhtlemiseks ainul isased karud. Emaste puhul sellist käitumist ei täheldatud.
«Isased grislid liikusid emaste otsingul suurte karjadena, jättes kindlatele puudele endast märke,» ütles Nevin.
Teadlaste sõnul võivad karud «suhtlemispuid» teiste sama piirkonna karudega suhtlemiseks kasutada ka selleks, et vähendada omavahelist võitlust emaste ja elupiirkonna pärast.
«Kuna grisli kõige suurem vaenlane on teine grisli, siis on neil loomadel välja kujunenud mitmeid strateegiaid, kuidas omavahelist võitlust vähendada,» selgitasid teadlased.
Teadlastegrupi juht Nevin lisas, et karud uurivad uude piirkonda tulles puudele jäetud märke ja käituvad vastavalt sellele.