Filmispetsialist Tristan Priimägi avaldas arvamust filmiauhindade kohta.
Tristan Priimägi: Oscarite jagamine on nagu presidendi ball
Kuigi näiteks parima filmi nominente oli turunduslikel eesmärkidel alates tänavusest aastast viie asemel kümme, oli ka asjatundmatutele enne Oscareid selge, et see on tegelikult võitlus kahe filmi, kahe vaatenurga, kahe mõtteviisi vahel. «Avatar» esindamas digirevolutsiooni, globaalsust ja massikultuuri maitsetust, ja «Piinakamber» (Hurt Locker) esindamas sotsiaalset aktuaalsust ja käsikirjapõhist kino. Sellele lisandus veel kõrvalliin eksabikaasade omavahelisest rivaalitsemisest. Sarnaselt Eesti kahe suure partei vastuseisuga võttis nende kahe omavaheline mõõduvõtt pressi tähelepanu kõigilt teistelt.
Otsus oli üllatav, sest Akadeemia on turvaliste valikute poolest tuntud ja peale «Titanicu» võidukäiku olin juba harjunud arvestama halvima võimalusega. See, et «Piinakamber» osutus tänavuste Oscarite tšempioniks, on meeldiv asjade käik, mida eriti loota ei julgenud. Olen arvamusel, et parimad preemiad sai hea film ja teenitult. «Piinakamber» oli muuseas juba 2008. aasta PÖFFI programmis. Muus osas klappis kõik prognoosidega.
Kas ja mida Oscarite žürii üle hindas?
Näitlejapreemiaid on raske kommenteerida, sest neljast näitlejapreemiast laureaadist kolme filmi pole Eestis näidatud. Olgu «Avatari» sisu kui nüri tahes, tehnilistes kategooriates oleks nende eiramine ilmselt täiesti võimatu. Raske ainult mõista, mille järgi mõõdetakse 3D filmide puhul operaatoritööd, mille eest film Oscari sai. Ainult pool filmi oli ju kaameraga üles võetud ja nii midagi erilist ma seal ei näinud.
Raske on öelda, kas võõrfilmi Oscarit hinnati üle, aga aasta üllatuseks on see kindlasti - suhteliselt tundmatu Argentina film «Sinu silmade saladus» suutis musta hobusena nelja tõeliselt raskekaalu-filmi vastu Oscari ära võtta. Oleks nüüd Eesti kinodel ka julgust film siia levisse võtta.
Milline on Oscarite tähtsus kinomaailmas?
Minu meelest on Oscarid samamoodi tähtsad nagu presidendi ball. Institutsionaalne meelelahutus, millest on kasu vaid võitjatel ja nomineerituil, kelle tuntus ja profiil Oscarite tõttu märgatavalt paraneb. Põhimõtteliselt on Oscarite jagamine müügitegevuse kunstlik elavdamine filmivaldkonnas, kunstiliste parameetritega on seal tegemist vaid osadel puhkudel. Filmi on peale Oscareid lihtsam müüa.
Oscarid on ka Ameerika filmindustry signaal maailmale - eks nad tahaks ju olla arvamuse kujundajad maailmas mitte ainult poliitikas, vaid ka filmipoliitikas. Head filmid jõuavad Oscaritele harva ja tavaliselt autsaideritena. See muidugi on jällegi omamoodi kinnituseks nende headusest :)