Uues raamatus «Robin Hood: The Unknown Templar» väidetakse, et Robin Hood oli tegelikult templirüütel ja liigkasuvõtja.
Robin Hood oli templirüütlist liigkasuvõtja?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. märts 2010, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu autori, ajaloolase John Paul Davise sõnul oli legendaarne lindprii see, kes varastas rikastelt, et ise vaheltkasu teenides summad vaestele laenata, kirjutab The Telegraph.
«Sherwoodi metsa kangelane ei olnud nii omakasupüüdmatu kui sajandite jooksul teda kujutatud on. Ta andis varastatud raha neile, kel sellest puudus oli, kuid teatud tingimustel,» selgitas autor.
Davis viitab oma teoses vanale ballaadile, kus kirjeldatakse, kuidas Robin vaesunud rüütlit rahaliselt aitab.
Kõige varasemad viited tuntud tegelasest pärinevad 16. sajandi loost «A Gest of Robyn Hode», mis liigkasuvõtja teooriat kaudselt toetab.
Selles loos laenab Robin raha kirikuisade poolt paljaks kooritud rüütlile tingimusel, et laenusumma tuleb aasta jooksul tagasi maksta. Robin annab oma «peavarahoidjale» Väikesele Johnile käsu anda rüütlile tänapäeva vääringus 400 naela suurune summa.
Ballaad jätkub, et rüütel tahtis Robin Hoodi laenatud summa talle protsentidega tagasi maksta.
Robin aga olevat rüütli pakutud lisasumma siiski võtmata jätnud ja öelnud, et ta on kirikuisasid nende ahnuse eest karistanud ning neilt raha juba pihta pannud. Ka lisas ta, et ei saa võtta rüütlilt kahekordset summat.
Ajaloolase väitel võis Robin Hood siiski välja laenatud rahalt protsente võtta.
Davis lisas, et kuulus lindprii võis kuuluda isegi Templirüütlite ridadesse.
«Templirüütlid olid keskajal kõige suuremad raha välja laenajad. Tänapäevases vääringus 400 naela oli tollal suur summa. Ballaadis kirjeldatu viitab sellele, et Robin Hood ei tegutsenud üksinda, vaid ta seljataga võis olla suur organisatsioon. Hoodi kohta on üsna vähe andmeid, kuid olemasolevad näitavad, et ta oli hea mõõgakäsitseja ja sõdur, kelle eesmärgiks oli kristluse ning naiste kaitsmine. Kõik see oli kirjas ka Templiordu määruses,» selgitas ajaloolane.
Ka ei ole selget aega, mil see tegelane elada võis. Osa entusiaste paigutab ta kuningas Richard Lõvisüdame aega 12. sajandi lõppu ja 13. sajandi algusesse, teised aga kuningas Edward II ajastusse 14. sajandisse.
Templiordu ehk Templirüütlite ordu oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis eksisteeris 1118. aastast 1307. aastani. Selle ordu rüütleid nimetati templirüütliteks.
Ordu asutati Jeruusalemmas kuningas Balduin II otsusega ning tema tegevuse peatas reedel, 13. oktoobril 1307 Kuningas Philippe Ilus. Templiordu tegevus lõpetati 1312. aastal paavsti otsusega. Ordut juhtis kokku 23 suurmeistrit.
Ordu eesmärgiks oli Jeruusalemma saabuvate ja sealt lahkuvate palverändurite kaitsmine. Templirüütlid moodustasid peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda.
Lisaks füüsilisele kaitsele võttis ordu hoiule ka rändurite raha ja andis välja esimesi ametlikke tšekke ehk paberraha. Ka anti laene.