Holokausti haavad on sügaval: dušš toob meelde gaasikambrid

Juudi naiste ja laste transportimine Auschwitzi 1943. aastal Foto: AP / Scanpix

Holokaustist ellu jäänud lapsed ja noored on nüüdseks üle 70 aasta vanad ning selles eas hakkavad meenuma eluseigad, mis varasema kiirema elu jooksul on olnud tahaplaanile tõrjutud.

Sellist ilmingut on tähele pannud Saksamaa sotsiaalhoolekande töötajad, kirjutab AFP.

1990. aastatel immigreerus Saksamaale kümneid tuhandeid juute ning nüüd seisab Saksa tervishoiusektor silmitsi vananeva ja traumaatilise minevikuga elanikkonna probleemidega.

Tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad kurdavad, et neil ei ole piisavalt abivahendeid nende inimeste aitamiseks.

Frankfurdis eakatega tegelev Nils Neidhart sõnas, et isegi argipäevased asjad võivad kunagised traumaatilised mälestused elustada.

«Isegi duši mainimine võib tekitada võimsa reaktsiooni, kuna see toob meelde gaasikambrid,» selgitas Neidhart.

Natside ohvrite tugikeskuses töötav Christina Hilgendorff lisas, et Saksamaa austab neid inimesi kui ajaloo tunnistajaid, kuid jätab nad igapäevaelus hätta.

Teoloog Brigitte Genchi arvates on eriti tõrjutud need holokausti ohvrid, kes natside poolt tembeldati juutideks, kuid kes ei ole juudid.

Juudid saavad tuge juudikogukonnast, kuid natside poolt juutideks tembeldatud on jäänud ei kellegi maale.

Brigitte Genchi sõnul ei taha holokaustiohvrid oma minevikku paljastada. Paljudel juhtudel isegi nende pereliikmed ei tea, et esivanemad on koonduslaagris olnud.

Gench meenutas, et ühe vanadekodus olnud naise koonduslaagrikogemused paljastusid ta järeltulijatele alles siis, kui ta hakkas dementseks jääma.

Gench plaanib rajada Saksamaale tagasi tulnud juutidele ja teistele natside poolt taga kiusatutele tegevuskeskuse, kus need inimesed saaksid oma mälestusi kirja panna ja omavahel suhelda.