USA kosmoseagentuuri NASA uurimisalus Juno teeb homme Maa kohal ragulkalasku meenutava manöövri, et koguda kiirust pikema teekonna jaoks.
Uurimissond Juno läheb Jupiteri poole teele «ragulkalasuga»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. oktoober 2013, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA 3,2 tonnine uurimisalus liigub Maa kohal 560 kilomeetri kõrgusel, edastab foxnews.com.
«Kui Juno välja saadeti, ei olnud olemas vajaliku võimsusega raketti, et saata selline raske kosmosealus otse meie Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteri suunas. Selle tõttu on see Maa kohal tehtav manööver vajalik,» sõnas USA Southwesti uurimisinstituudi teadlane Scott Bolton.
Ta lisas, et Atlas 5 rakett annab vajalikust võimusest vaid pool, mida Juno vajab Jupiteri orbiidile jõudmiseks. Ülejäänud saab see uurimisalus Maa juures tehtavast manöövrist, mis ei nõua raketti.
NASA teadlaste sõnul saab Juno «ragulkalasust» kiiruse 26 280 kilomeetrit tunnis.
1,1 miljardit dollarit maksev Juno saadeti välja 2011. aasta augustis ning see peaks jõudma Jupiteri juurde 2016. aasta juulis. Juno liigub siis ümber Jupiteri terve Maa aasta, uurides hiigelplaneedi atmosfääri, gravitatsiooni- ja magnetvälja. Junol on selleks kaheksa erinevat instrumenti.
Uurimisaluse kogutud andmete abil loodetakse saada uut infot Jupiteri päritolu, struktuuri ja koostise kohta. Teadlasi huvitab eriti, kas Jupiteril on ka midagi tahket.
Uurimisalus Juno sai oma nime Vana-Kreeka ja Vana-Rooma jumalanna järgi. Jumal Jupiter (Kreeka variandis Zeus) püüdis oma tegevust varjata pilvedega, kuid ta naine Juno suutis näha läbi pilvede.
Juno alus on esimene päikeseenergial töötav sond, mis külastab Päikesesüsteemi äärealasid. Junol on kolm suurt päikesepaneeli, mille suurus on 10 korda 2,7 meetrit.