Sel aastal on teatavaks tehtud juba meditsiini ja füüsika Nobeli auhinna võitjad.
Kes oli Alfred Nobel?
Nobeli preemia asutaja Alfred Nobel (1833 – 1896) oli Rootsi tööstur ja keemik, kes leiutas dünamiidi, edastab Huffington Post.
Ta kirjutas ka näidendeid ja luulet. Prantsuse kirjanik Victor Hugo kirjeldas teda kui Euroopa kõige jõukamat vagabundi.
Nobel elas üsna askeetlikult, kuid samas korraldas ta sõpradele luksuslikke õhtusööke ning oli hea vestleja.
1886. aastal leiutas ta dünamiidi ja see tegi ta rikkaks. Ta lootis, et tema leiutisega lõppevad ka sõjad.
Nobel sõbrunes rahuaktivisti Bertha von Suttneriga ja hakkas ka ise rahu propageerima. 1888. aastal avaldas üks Prantsuse väljaanne Nobeli kohta ekslikult nekroloogi ning seda lugenud, olevat Nobel kahetsenud, et ta palju hävingut tekitava dünamiidi leiutas.
Nekroloog kandis pealkirja «Surma kaupmees on surnud».
Nobel tegi pärast seda oma testamendis muudatuse, et enamik ta 31 miljoni Rootsi krooni suurusest varast antaks pärast ta surma heategevuseks ning auhinnarahaks, mis tuleks anda neile, kes on inimkonda aidanud.
Rajati viis Nobeli auhinnakategooriat: füüsika, keemia, meditsiini või füsioloogia, kirjanduse ja rahu. Kuues Nobeli auhind, Rootsi Panga majandusauhind loodi 1968. aastal Alfred Nobeli mälestuseks.
Ajavahemikul 1901 – 1912 anti välja 555 Nobeli auhinda 862 võitjale. Nende seas oli 838 üksikisikut ja 24 organisatsiooni.
Nobeli auhinna on saanud 44 naist. Vaid keemik Marie Curie on saanud selle kaks korda – 1903. aastal füüsikaauhinna ja 1911. aastal keemia auhinna.
Võitjad on rahaliselt saanud kaheksa miljonit Rootsi krooni. 2012. aastal vähendati võidusummat 20 protsendi võrra. Esimese ja Teise maailmasõja ajal Nobeli preemiaid välja ei antud.
Sel aastal said meditsiini Nobeli teadlased James Rothman, Randy Schekman ja Thomas Südhof rakkude transpordimehhanismide uurimise eest.
Füüsika Nobel läks aga ennustatult Higgsi bosoni uurijatele, britile Peter Higgsile ja belglasele Francois Engeltile.