Norras paljastas jää sulamine 3800 - 5400 aasta vanused relvad

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norras paljastas jää sulamine 3800 -  5400 aasta vanused relvad
Norras paljastas jää sulamine 3800 - 5400 aasta vanused relvad Foto: SCANPIX

Norras paljastusid sulanud jääst 5400-aastane nool ja 3800-aastane vibu, millega kunagi põhjapõtru kütiti.

Norra teadus- ja tehnikaülikooli arheoloogi Martin Callanani sõnul viitab see leid otseselt kliimamuutuse tagajärgedele, edastab Huffington Post.

«Need on nii vanad ja nad sulasid välja alles nüüd. See näitab, et kliima on muutumas,» selgitas teadlane.

Callanan ja ta kolleegid on igal suvel külastanud Trondheimist lõunasse jäävaid Trollheimi ja Dovre mägialasid.

Nad uurivad lume- ja jääsulamisalasid lootes leida arheoloogilisi leide. Need mäed asuvad 1900 meetri kõrgusel üle merepinna. Mäestike kõrgematel aladel on lumi ja jää aastaringselt.

2010. ja 2011. aasta lume- ja jääsulamisalalt leiti vibu ja nooled, mis olid olnud seal sajandeid. Vibu oli valmistatud jalakapuust. Nooled olid erinevate puude puidust.

Uurimine näitas, et neoliitikumiajastu vibu oli 3800 aastat vana ning nooltest vanim 5400 aastat vana.

Teadlaste sõnul jahtisid kiviaja kütid kõrgmägedes suvisel ajal põhjapõtru. Callanani arvates läksid loomad suvel jää ja lumega aladele, kuna siis ei tülitanud neid putukad. Samuti aitas see neil kehatemperatuuri normaalne hoida.

Uurijate sõnul ei olnud relvade juurse viiteid, kes need sinna jätta võisid.

Callanani sõnul on sarnaseid relvi leitud tuhandete kilomeetrite kaugusel Kanadas Yukoni alal.

«Norra iidsetel elanikel ei olnud Yukoni elanikega kokkupuudet, samas on aga nende relvad sarnased. Erinevates kultuurides on inimesed samadele ideedele tulnud,» sõnas Callanan.

USA New Mexico ülikooli antropoloogiamuuseumi arheoloogi ja juhi James Dixoni sõnul on hästi säilinud neoliitilised leiud haruldased.

«Norrast leitu aitab heita pilku neoliitikumis kasutusel olnud vibudele,» lausus Dixon.

Ta lisas, et jäässe mattunud relvad võivad seal säilida tuhandeid aastaid.

«kuid kui jääs sulab ja õhk juurde pääseb, hakkab lagunemine. Iga leitud iidse eseme kohta on sadu, võimalik et isegi tuhandeid esemeid, mis on hävinenud,» lisas Dixon.

 

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles