/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2010/03/02/325203t1hccb3.jpg)
Ugala väikeses saalis on 3. märtsil viimast korda publiku ees prantsuse kirjaniku Gérald Sibleyras’ komöödia «Grafiti», mille lavastas ülemöödunud aasta lõpul Taago Tubin.
Ugala mängib viimast korda «Grafitit»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Grafiti» tegelased on kolm heal järjel abielupaari, kes elavad eliitlinnaosa kortermajas. Ühel päeval on nende lifti seinale kritseldatud grafiti, mida üks värskelt majja kolinud härrasmees peab enda pihta suunatuks. Siit saabki alguse sündmuste ahel, mis muudab naabrite suhted üsna keeruliseks.
Tekkivat suhtepundart, kus kõik osalised täie tõsimeelsusega oma joont ajavad, on kõrvalt mõistagi väga lõbus jälgida. Liiati kui inimesed kipuvad kasutama mõtteid ja väljendeid, mille tegelikku sisu nad ei teagi.
Lavastaja Taago Tubina sõnul naeruvääristab näidend võltsi sotsiaalset viisakust, poliitilist korrektsust ning sõnavara, mis inimestele seebiseriaalidest, reklaamidest ja seltskonnaajakirjandusest külge hakkab. Kasutatakse kõlavaid loosungeid ja termineid, nende tähenduse üle mõtlemata ja nendest tihti vähimalgi määral aru saamata.
«Heaks näiteks demokraatlikust «kodanikuühiskonnast» võib tuua anonüümsed kommentaarid, milleks loodud netikeskkondi käsitletakse sõnavabaduse realiseerimise vahenditena,» ütles Taago Tubin. «Seal laskuvad inimesed oma mõtte- ja keelekasutuses tihtipeale liftiseinale soditud algelise grafiti tasemele.»
Näitlejatest teevad kaasa Janek Vadi, Kadri Lepp, Liina Olmaru, Aarne Soro ja teised.