«Ellujääja»: botaste kõrvalt paistsid luuotsad välja
22. veebruar 2010, 21:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordne Kanal 2 saade «Ellujääja» rääkis Tabasalu looduspargi töömees Puskari Jürist, kes kukkus kümme aastat tagasi alla pankrannikult ja murdis mõlemad jalaluud.
Jüriga on lapsest peale kõikvõimalikke õnnetusi juhtunud, muu seas lõi ta kirvega sõrme, põletas käe kuuma õliga ning jäi langeva puu alla.
Jüri armastab metsa, sest see rahustab ta hinge. Kui talle pakuti Tabasalu looduspargi töömehe kohta, võttis ta selle rõõmuga vastu.
«Alati, kui minuga midagi juhtub, näen unes täppi. Kui suuremat, siis tuleb suurem õnnetus, kui väiksemat, siis väiksem,» ütles Jüri. Kümme aastat tagasi nägi ta unes suurt musta täppi. Kui Jüri 4. mail parki läks, nägi ta, et huligaanid on tema hingega meisterdatud pingi Tabasalu pangalt alla visanud. Panga äärele vaatama minnes aga andis kivi järele ning Jüri kukkus 30-meetrisest järsakust alla.
«Botaste kõrvalt paistsid luuotsad välja,» kirjeldas Jüri. Ta murdis mõlemad jalad. Esimese asjana kutsus ta kiirabi välja ning siis roomas käpuli 134 astet panga trepist üles.
Eluohtlikus seisundis Jüri viidi otsekohe operatsioonilauale ning üles ärkas ta alles neljandal päeval. Jüri ühest jalast võeti välja ligi 50 luukildu, tal tekkis liigesepõletik ning kokku opereeriti jalga seitse korda. Mehe edasine elu pidi mööduma voodis või ratastoolis.
Ratastoolis meest valdas tunne, et teda pole kellelegi vaja. Lähedaste ja enda tahtejõu abil sai ta sellest lahti ning aasta pärast käis ta juba karkudega. Et ta sõita saaks, tegi ta mopeedi kolmerattaliseks.
Karkudega käis Jüri ühe aasta ning seejärel aasta kepiga. Täna kasutab ta keppi vaid pikematel jalutuskäikudel ja ratastool on peidetud kapi taha.
«Mul on vanajumalaga kokkulepe, et enne sadat aastat mina ei sure,» muigas Jüri.