Alli Põrk: Laupäeval tuleb folklooripidu

Alli Põrk. Foto: Urmas Luik

”Baltica” folkloorifestivali eel toimuvad piirkondlikud kavade ülevaatused, nii Pärnuski.

Folkloorikavades kantakse teadupärast ette eri regilaule: kiigelaule, hälli- ja hüpituslaule, risti- ja ringtantse, ring- ja laulumänge.

Pärnu linnavalituse rahvakultuuri peaspetsialist Alli Põrk, laupäeval kohtuvad Pärnu Nooruse majas folklooriansamblid, mis sel päeval täpsemalt toimub?

Pärnus laupäeval, 20. veebruaril toimuval ülevaatusel, mis algab Nooruse majas kell 10, astuvad üles 22 folkloorirühma ja pillimees. Kaks rühma on Läänemaalt ja 20 rühma Pärnust ja Pärnumaalt. Hinnangu meie folkloorirühmadele annavad Eestis tuntud ja hinnatud folkloristid Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist, Angela Arraste, Sille Kapper, Jaanika Oras ja Krista Sildoja.

Veebruarikuine Rääma folklooripidu on Pärnus juba traditsioon. Sel aastal on ühendatud kaks sündmust: “Baltica” ülevaatus ja Rääma folklooripidu. Ülevaatus lõpeb kell 17.30 ja kell 18 algab folklooripäeva lõpetuseks simman.

Piirkondlikul ülevaatusel on kaks eesmärki: kaasata “Baltica” festivalile esinema paremaid folkloorirühmi ja omistada rühmadele kategooriad.

Kas seda kõike on huvitav jälgida linnarahvalgi?

Kindlasti on see päev linnarahvale huvitav. Folkloorirühmad on valmistanud 15minutised folkloorikavad. Peale kaasaelamise ja lustimise on sel päeval anda publikule väga palju õpetlikku teavet meie pärimuskultuuri kohta.

Kell 18 saab igaüks peol osaleda ja suupilliklubi Piccolo pilli järgi tantsida. Kogu päev on tasuta.

Mis te arvate, mis annab naistele jõudu ja indu kavasid kokku panna?

Mitte ainult naistele, sel päeval astuvad üles ka pillimehed ja lauljate-tantsijate hulgaski on mehi. Kavade kokkupanemine on folkloorirühma juhtide kinnitusel lihtne, sest tegutseval folkloorirühmal piisab repertuaari, millest 15minutine kava kokku panna. Keerulisem lugu on sellega, et kunstinõukogule tuleb esitada kava, kus kõigi esitatavate lugude juurde tuleb märkida konkreetne allikas.

Tihti juhtub nii, et laulu ja tantsu oskavad kõik, aga puudub teave selle kohta, mis lugu see ikka täpselt on ja kuidas ta meie rahvapärimusse on jõudnud. See tegevus on kõigile kava kokkupanijatele väga hariv.

Millal ja kus tänavune festival toimub?

Tänavune “Baltica” festival toimub Eestis, traditsiooni kohaselt igal kolmandal aastal, siis jälle Lätis ja Leedus. Festival leiab aset 9.-12. juulini. Teemaks on “Laul ja liikumine”.

Pärnus toimuvad festivalikontserdid 11. juulil. Külla on oodata kuni kümmet väliskollektiivi ja juba on teada, et Pärnusse jõuavad folkloorirühmad Hispaaniast, Küproselt, Mehhikost, Lätist, Leedust, Soomest, Tšuvaššiast ja Gruusiast.

Peale Pärnu on kontserdid Karksi-Nuias, Tartus ja Värskas. Festival lõpeb Tallinnas 12. juulil.

Kuuldavasti on folkloorikavad välismaalaste silmis kõige hinnatumad. Mis on selle põhjus? 

Järjest rohkem ja rohkem muutuvad inimesed maailmas üksteisega sarnasteks. Trend on riietuda ühtmoodi, süüa samasuguseid sööke, kuulata popmuusikat ja jäljendada oma käitumises ja elus võõraid iidoleid.

Oma pärimuse tundmine, oma laulud, tantsud ja lood koos kauni rahvarõivaga muudavad iga rahvuse eriliseks.

Eks sellepärast jahi välismaalane Eestit külastades oma foto- ja filmikaameraga just seda ehedat, et viia kaasa mälestus, mis seostub eestlaste ja Eestimaaga.